Rajaledija tõmbab oma peakoti sügavamale silmile ja tõukab ennast kõrtsiletist lahti. Sõltub sellest, kes sööb, lausub ta kõva häälega keset tuba hõljuvale suitsumoodustisele ning astub laua poole, kus kääbik rahulolevalt piipu tõmbab.
Asetades oma vibu seina najale lohistab rajaleidja kääbiku laua juurde ühe tooli ning istub sellele. Loodan, et te väga ei pahanda, et ma teid segan, kuid see paistab olevat ainuke laud, kus asjalikku vestlust ei toimu. Ma ei tahaks ebaviisakas olla, aga ehk saaksite mulle veidi oma piibutubakat loovutada. Piip on olemas, aga tubakas, raibe, on märjaks saanud.