Kõige hirmsam koht kus olnud oled?

[Cunray]

Korteris kus mu isa minu silme all kokku kukkus ja oma vere kätte lämbus ei julge ma siiani üksi ööd veeta, süda peksab ja und ei saa, ükskõik kui palju ma endale ei korrutaks, et midagi hullu ei saa juhtuda. Võpatan iga väikse krabina peale.

Koomilistest juhtumitest niipalju, et vähe nooremana sai kõvasti maal võrriga ringi kimatud ja ühel mitte-nii-ilusal päeval hakkas miski kamp koeri mind jälitma, 3-4 tükki, sellised parajalt jurakad. Mõtlesin, et mis siis ikka, kaua nad mind ikka jälitada suudavad. Säärekas plärises ka parasjagu ja ei kuulnudki kui üks neist minu kõrvale jooksis ja säärest haaras, vaene krants sai küll jalaga piki koonu, aga ma minu silmad polnud veel elu sees seda võrri nii kiiresti liikumas näinud. Fakt: Võrr ei liigu naljalt kiiremini kui ~40 km/h + pluss veel kondimootor mida väntade näol saab rakendada.

Koerad õnneks väsisid enne kui minul bensiin otsa sai, niiet tookord läks õnneks, et paak peaaegu täis oli.

[usher ray]

[Timmo]

Sõprade juures, kes mängisid DnD'd. Nad lihtsalt ei oska seda mängida ja mina pidin kõike seda taluma, sest väljas oli kül, kuskile minna ei olnud, buss oli juba ka läinud.
Aga lõpuks jäin magama

[Cliodna]

Ise pole eriti õudsetes kohtades käinud (Tahaks millalgi mõnda mahajäetud majja minna või öösel läbi surnuaia jalutada, aga seni pole seda tegevust veel ette võtnud). Kõige hullemad kohad, kus olnud olen on õudusunenäod millest kõige hirmsamad on alati seotud mulle lähedaste inimeste, pimeduse, udu, kõrguse või treppidega.
Pidevalt näen unes sellist asja, et ma olen mingi kõrge koha juures ja siis mind nagu hakkab allapoole kiskuma, et nagu tekkib vastupandamatu tõmme ja kohutav soov sellest kõrgest kohast alla hüpata ja ma ise saan kusjuures aru, mis juhtuks siis, kui ma alla hüppan ja ma ise tegelt ei taha alla hüpata ja olen väga ehmunud ja siis ma ärkan alati ehmatusest üles.
Kord nägin näiteks unes, et läksin trepist üles oma tädi juurde (Ma elan kahekorruselises kortermajas. Mina koos oma isa, ema ja õega elan maja esimesel korrusel minu tädi elab teisel). Jõudsin teise korruse trepimademele ja läksin oma tädi korteriukse juurde, kui äkki hakkas trepimademe põrand kaldu vajuma. Üritasin siis kuidagi lähima ukseni jõuda ja ukselingist kinni haarata, kuid ei saanud, sest põrand oli kaldu ja libe ja mina libisesin alla. Siis vajusin ma nagu selle trepikäsipuu peale ja oleksin teiselt korruselt alla lennanud, kuid käsipuu takistas seda. Siis trepikäsipuu murdus minu raskuse all ja mina kukkusin (aegluubis) alla ja esimese korruse trepimade oli mingi poole kilomeetri kaugusel ja siis ma ärkasin suurest ehmatusest üles -_-'
Nägin seda unenägu aastaid tagasi. Seda kirjutades võib see tunduda igav ja väga segane, aga selles unenäos olin ma tõsiselt hirmul ja see on mul kõige selgemini meeles.
Ma olen vahest näinud unes, et seisan näiteks oma kooli teisel korrusel ja äkki tekkib kiusatus läbi akna hüpata. Olen näinud unes, kuidas ma äkki jalad ees lendu tõusen ja peatumatult ülespoole hõljun. Olen igasugu lollusi unes näinud ^-^
Teiste sõnadega on minu jaoks kõige hirmsamad ja ehmatavamad situatsioonid aset leidnud unes, kuid päriselus ma midagi kohutavat senimaani üle ei ole pidanud elama...õnneks.

[jaaniuss]

[Deirdre]

[conjurer]

kunagi käisin laagris ja me ööbisime kuskil tondilossis seal oli ikka päris jube keset ööd õudusjutte vesta

[Balor]

Esimesel Cthulhul sain ma aru, et horrorm2ngu korraldamine v6ib olla palju 6udsem kui selle m2ngimine.

Luua stseeni k6ledal, okasteta kuuskedega t2is pikitud künkal, mis tekitab selle klisheelise Indiaanlaste Matmispaiga tunde. Puude okstel ripuvad puust kujukesed, justkui valvates. Üks neist suur, ogaline ja ähvardav.
Öö on just saavutanud oma keskpunkti, kuu kuldab eemal oleva oru üle hõbedase kumaga. Mäel on pime, laternavalguses näha vaid varjude varjud.
Maas vedeleb hunnik punast löga, lihatükke, skalbi alt on paista osa laiali valguma hakanud ajust. Kõik see põleb. Justkui oleks keegi end õhku lasknud. Seestpoolt.
Tulla tagasi sellele stseenile, valguseks vaid mobiiltelefon, kuused kriiksumas ja põõsastes miskit ringi krabistamas (n2gin p2eval just hunti m88da jooksmas), ei olnud just k6ige mitteehmatavam kogemus.

[Die]

Samalt mängult:

Pime tuba. Tühi. Tegelased sisenevad, sätivad kaminas tule suuremaks. Nüüd hakkab silm seletama. Aken on (väljastpoolt) üleni verine. Punane kuma. Ja selle paistel peesitab aknalaual kassipoeg.



Tegelikult on Balor üks kõige jubedamaid kogemusi.

[ossuloom]

minu üks hirmsamaid hetki oli siin neid lugusi lugedes kell oli juba 23:06 kõik magasid koer haukus õues uks on täpselt selja taga...suht kõhe tunne tekib

[Zach]

Hmm... Peale pikka mõtlemispausi tuleb pähe midagi...
Kunagi nati aega tagasi oli üks sünnipäev, ja siis oli nagu vesikas (vesipiip) ja pudelid toas laiali ja laual. Siis tulevad täiskasvanud koju. Tuba sai 10 sekundiga korda. Hea oli et 20 inimest oli ja aken lahti oli kust sai tihedasse põõsasse pudelid visata ja vesikas kadus ja jäi kadunuks sest arvatavasti uppus tiiki ära Aga vanemad ei saanudki teada

NB! Olin veel alaealine (ja tegelt praegu ka )

Teine kord oli ka unes... Olin suht väike ja vaatasin mingid õudukat, kus mingi linn alguses sai keeristormi tõttu kahjustada siis tulekajud terves linnas ja siis üleujutus ja lõpuks meteoriit. Hiljem unes näginet see juhtus minu kodukohaga (Tartu). Lõppes see täpselt meteoriidi kokkupuutega maaga... Jube oli. Süda peksles tugevalt peale ärkamist ja magada see öö enam ei saanud. Hiljem Päeval magasin

NB! See oli enne Day after tommorow'it!

[ramgnI]

[Olorin]

[remulus wolf]

kindlasti minu aed.kui hommikul kooli hakkan minema või õhtul sauna siis on seal kõik pime ja hästi vaikne.seal on palju puid mille vahel võib miski olla.kujutan ette et nüüd jookseb selja tagant välja kirve või mootorsaega värd ning et puu otsas on zombi.siis on aed kasse täis ja nii mõnigikord on sellepärast hirmust hüpatud.veel kostab öösiti aknast nagu sõidaks keegi jalgrattaga õue peal ringi.tulge mulle külla.

[Olorin]