Postitas chloe 20:34 15. Veebr 2004
Haldjas sammub toa poole, ise pidevalt preestrit silmas pidades, kuid mingit relva pole käes näha. Jõuab siis ühe täketega kaetud puust ukse juurde, avab selle, astub sisse, jääb ukse kõrvale seisma, ja viipab elegantselt käega toa suunas. Neiu näos pole mingit emotsiooni näha, või ehk siiski vaevumärgatav murelikkus.
Vana skinhead õpetab noort
-Poju, kujuta ette,et jalutad metsas ja äkki ronib põõsast välja inimene,i melikult riides, naeratab, kaasas on kitarr ja käes on kepp. See on larpar ja jumal tehku nii, et sa teda hipiga segi ei ajaks...