Postitas Henzu 22:05 26. Veebr 2004
Pika vaatab ringi ja näeb Iprekantythearmot. Hetkeks varjeleb ta näos kerge muie, mille punakas habe hästi varjab.
Ta hüppab püsti, tõmbab oma kotikesest natuke sädeleva harfilaadse moodustise ja kõnnib "väärikal sammul" neiu juurde.
"Luuletused on üks asi, kuid muusika ilma sõnadeta, mis väljendab olendi hingemaailma ja on tuhandeid kordi väärtuslikum, kui mingi sõnadejada."
Ütleb Pika ja laseb oma, täiesti kindalt maagilisel, harfil kõlada kauni noodi.
All characters appearing in this work are fictitious. Any resemblance to real persons, living or dead, is purely coincidental.