Tervitused külastajatele!

[Aweron]

Misha ja kass nuusutavad üksteist uurivalt. Tundub, et mõlemad jäävad tulemusega rahule.
"Moshet nada ta kinni siduda ja õlletünni polashõt?" sõnab ta Lana pilku märgates, "Mõ rahul ja tema ka?"

[Shadow]

Lana kehitab õlgu. "Ei tahaks nii kurjaks minna. Äkki peaks temalt keldri kasutamise eest renti nõudma? Kui see on ainuke keel, mida ta mõistab... Ah, jutusta parem edasi."

[Die]

Eemalt kostab kerget sammumüdinat, siis pargitakse õuele helehall ja igavesti suur hunt, ning looma seljast kargab maha ja lippab kõrtsi pisike heledapäine kääbikuplika, ühes käes kilp (mis näeb välja, ning täiesti õigustatult, nagu oleks see tehtud lõikelauast) ja teises imeilus must ohtrate kaunistustega pistoda. Selle paneb ta uksel viisakalt mungarüü vöö vahele.

Heih! hõikab ta heledal häälel.

[Aweron]

Misha jõllitab kääbikut hetke, pomisedes siis "Mnoga detei täna liikvel.." sügab siis kassi edasi ja pöördub uuesti Lana poole "Tegelt, teper mulle meenub, et korra vanaisa kohtus ka takoise bandiidiga, kak tam v nizu arjot. Me parasjagu harjutasime jooksmist metsas, kogda videli teda. Bandiit rääkis vanaisale midagi Geroi maksust ja para..para... asjadest nuh.. See oli haroshi den, kahekesi jooksime bandiidi järel, vanaisal kirves, mul malakas käes ja karjusime "Ubjuu, jesli paimuu!! Ubjuu!!" Bandiit begal kak zajets, silmad punnis, paberilehed taga letali"
Kirves krigiseb selle loo peale kuidagi rahuolevalt.

[Die]

Pansy jõllitab esteks uudishimulikult rääkijat (ja õnneks ei saa ta aru, mis loom see DETEI on), näeb siis suurt kirvest ja tõttab seda takseerima, endal umbes sihuke nägu peas, et kohe kavatseb ta kirvest kõrva tagant sügada.

Ohoo... oled Sina alles SUUR! ütleb ta kirvele.

[Crata]

Tüdruk on niivõrd süvenenud oma tegevusse, et esialgu ei märkagi talle esitatud küsimust, mõne hetke pärast aga vaatab küsija poole üles, vaatab küsiva pilguga ringi ning vastab õlgu kehitades: "Mina ei tea, keegi lärmab seal keldris ja üldse.." vaatab veel kord ringi ja jätkab küsijale otsa vaadates "..ma olen siin esimest korda. Aga tundub huvitav." Uuesti ringi vaadates märkab ta Percy't naljakalt rääkiva poisi süles ja läheb sätib end lapseliku usaldavusega noormehe kõrvale istuma. "Kas ta meeldib sulle? Onju, ta on armas, ta on minu oma. Ta nimi on Percy, aga ta ei kuula, kui teda kutsuda. Ta tuleb siis, kui ta ise tahab. Mina olen Katalina, aga keegi ei viitsi seda kunagi välja öelda. Mis sinu nimi on? Kust sa nii suure kirve said? Kas see raske ei ole? (jne)" Tüdruku jutuvada näib katkematu olevat.

Kass see-eest naudib täiel määral talle osaks saavat hoolitsust ja pärast mõned korrad laisalt käpaga poisi pluusinööri sikutamist, keerab end mõnusalt nooruki süles kerra ja lööb poolpilukil silmadega ringi vaadates valjusti nurru. Päris asjalik poiss tundub olevat, armastab kasse. Väga hea..

[Aweron]

Vastuseks kääbiku küsimusele kostub uhkeldavat kriginat. Tundub, et kui see vähegi oleks võimalik, ajaks relv enda teraviku kummi ja mõmiseks uhkelt.
"Skazal, et peabki olema.. kõik Geroide kirved on suured" pomiseb Misha kassi lõua alt sügades. "Da, väga armas koshka on. Percy? Misha nimi mul. Vanaisa andis kirve..." proovib noormees plikatirtsu jutuvadale kuidagi vastata. Kuid näost on näha, et nii paljude pisikesete olendite äkkrünnak tema ja Medvedi lähiterriooriumile ajas ta üpris segadusse. Abipaluvalt heidab ta pilgu Lana poole.

[Shadow]

Lana mõõdab sõbralikult mõlemaid allameetrisi ja pakub: "Kuulge, põnnid, laske nüüd suurtel ka omavahel rääkida, minge parem vaadake, kas too onu seal keldris veel täie tervise juures on ja tirige ta sealt kõrvupidi üles. Vaat temale meeldib lobiseda, saate endale hea jutukaaslase..."

[Die]

Põnnid? Seda Pansy kuuleb ja saab aru ka. Ta paneb käe puusa ja viskab juuksed uhkelt kuklasse. Kesasi sul siin PÕNN on?!

[Shadow]

"Mine küsi sealt keldrist," ütleb Lana hajameelselt ning seab end Mishat kuulama. Mõõdab siis veel korra kääbikut pilguga ning lisab: "Nagunii hakkab sul siin varsti igav, kui suured niisama logelevad ning midagi huvitavat ei toimu." Pöördub siis uuesti Misha poole: "Ichthaseni kääbikud olid täitsa vahva rahvas, ehkki nendega vähe kokku puutusin.

[Die]

Pansy vaatab naist täpselt sihukese pilguga, et 'ja et ei oleks enam miskit juttu põnnidest! ma olen pikem kui teised, vot nii!'. Siis uudistab ta luugi ja keldri poole, kus pidavat miski onkel istuma... ja lobisema. Või miskit sellist.

Teepeal vaatab ta aga kirvest, ning patsutab teda muhelevalt käega. Noh, tahad kaasa tulla?

Siis takseerib ta luuki, haarab pistoda tugevamalt pihku, kilbi ilusti kaitseks ette ja sammub asjatundlikult trepist alla.

[Shadow]

Lana muigab talle suunurgast järele ning vaatab uuesti Misha otsa.

[Aweron]

Misha vaatas kääbikut, kuni tema lahkumiseni, tükk aega, kulm kergelt kipras "Mmm.. malenkije ljudi? Is Ichthasena? Neil seal pole Geroid vaja? Vanaisa rääkis ikka, shto endast väiksemate eest nada välja astuda" Medved krigiseb selle peale nõustuvalt.

[Shadow]

"Ichthasen - sõjakool," seletas Lana. "Seal õppis kääbikuid ka, ehkki vähe. Usu mind, nad saavad endaga suurepäraselt ise hakkama. Ainult noh... lärmakad kipuvad olema." Siis libistas pilgu end Misha ligi sättinud plikatirtsule ja küsis: "Ja kust sina, kullake, üldse siia said? Elad siin lähedal?"

[Crata]

Tüdruk näib noore sõjaka välimusega naise sõnade tulemusena veel pisemaks muutuvat ning piilub ehmunud näoga kõigepealt keldriluugi poole ja siis vaatab suurte sõnatut palvet täis silmadega noorele naisele otsa ja raputab kergelt pead, samas nagu kaitset otsides rohkem Misha ja Percy poole nihkudes. Märgates aga, et teine kõnetatu vapralt keldri poole sammub, muutub ta taas pisut julgemaks lootuses, et teda sinna enam ei saadeta. Percy näib tüdruku ebakindlust tajuvat ning avab hetkeks mõlemad silmad, et uurivalt jälle pilk üle ümbritseva lasta. Ta takseerib sõjaväelase hoiakuga noort naist, ent näib ta ohutuks tunnistavat, vaatab korra tüdrukule tungivalt otsa ja seab end taas mugavalt paika, et lasta end (tema mõistes) teenindada.

Naise küsimuse peale, kust tüdruk tuli, muutub plikatirts taas pisut julgemaks, ent seirab rääkides siiski küsijat mõnevõrra kahtlustava pilguga: "Ma tulin koos Percyga.. (kass avab parema silma ning liigutab pisut kõrvu) siitsamast lähedalt. Ta jäi köögist kala näppamisega vahele ja ema ähvardas talle luuaga säru teha, nii me koos ära lippasimegi. Ega's Percy paha pärast, ta lihtsalt armastab kala.." Näib, et tüdruk tahaks midagi lisada, aga juba järgmisel hetkel köidab ta tähelepanu ta põlvele lennanud lepatriinu ning tüdruk vaikib.