BioShock

[YnX]

[Silence]

System Shock 2st tundus esmapilgul algajalikum, kuid eemaldatud oli lihtsalt enamik sellest, mis muutis ss2e mainstreami jaoks igavaks - ehk siis need kõige paremini näha olnud RPG elemendid. Bioshock aga on puhas FPS mõnede RPG elementidega, kuid kuuldavasti ei tohi RPG või hübriidi nime üldse mainidagi tegija Ken Levine juuresolekul, kes kohe seletamana hakkab, et see ei ole RPG. Eks see ole arusaadav kah - puhas FPS nimi toob rohkem tähelepanu kui RPG/FPS hübriid (ega SS2 pole asjata HOTUs üleval) ning Levine ehitas mängu, et samas pakuks see kõva ja lõpuni huvitavat actionit, mis tõmbaks kõiki, kuid taustal jutustas ka sügavat lugu, mis läheks peale juba suti teistsugustele mängijatele.

Horrori koha pealt ütleks, et mingit hirmu ta küll ei tekitanud, kuid kuulub ühtede nende väheste mängude kohta, kus vastane on nõnda välja hüpanud nii ootamatult, et tõsiselt ehmatas ja värin läbis kogu keha.

On kuidas on aga Bioshock üllatas mind tõsiselt, kui hea üks mäng saab olla. Kui tavaliselt isegi kõige paremates mängudes hakkab mingi hetk igav, vedas Bioshock lõpuni välja oma laialdase vastaste maha võtmise nippidega ning ideedega (veel viimastes maailmadeski tutvustas uusi gameplay nippe). Lisaks veel see sügav ja huvitav lugu, mis nõnda vaikselt areneb, et sellele, kes ei viitsi neid raadiovärke läbi lugeda/kuulata, jääbki kätte saamata. Igaühele midagi.

Ainult paar asja jäid natuke segama - esiteks oli sihtimine suti imelik. Half Life 2s vms tundus see sihtimine loomulikum, siin aga oli miski nagu paigast ära. Aga noh, sellega sai suhteliselt kiiresti harjutud ning kui telekines'iga mõne spliceri laipa ees hoida, et teisele kaela saata, siis polegi erilist sihtimisoskust vaja. Teiseks muutis see VitaChamberi vms idee mängu suti liiga kergeks. Põmst elusid ei pidanudki arendama geenimasinates - võisid kõik teistele asjadele laduda, kuna kui elud otsa said, said siiski kohe mängu tagasi. Raha ning kuule oli kah küllalt, et saaksid selle raha, mis on, health süstalde peale kulutada. Kuid kujutan ette, et kui kord hardi peale alustan siis seal muutub ka arvamus suti neist vitachamberitest.

[kaljukotkas]

BioShock on võimas asi. Mulle ilgelt meeldib, kuigi ise väga mänginud pole, aga sugulase juures nägin. Kogu see story ja värk. Kasvõi see omapära juba, millega nende aparaatide muukimine lahendatud on (kõi kteavad ju seda mänug, kus sa pead torusid ühendama, et vesi õigesse kohta jõuad. Lihtaslt mida raskem on muukida, seda kiiremini vesi jookseb)
kahjuks on mäng päris kallis nagu uute mängude puhul ikka...(590 eeklooma kui ma ei eksi)

[asdaa]

[Domino]

Lbäi mängitud ning muljed...noh, super head! Selle mängu täielikuks nautimiseks on vaja ka head arvutit. Sai seda mngu proovitud klassivenna juures keskmiste graafika seadete peal ja kodu maksimum seadete peal. Vahe oli üllatavalt suur. Kõik muutus kohe värvilisemaks ja reaalsemaks.
Mängust enesest nüüd. Vending machinide häkkerdamine alguses mulle ei meeldinud. Pidasin veidi liiga labaseks, aga hiljem, kui tulid juba maksimum raskusega vending machined, kus oli vaja ka veidi õnne õnnestunud häkkimiseks, hakkas mulle see süsteem kohutavalt meeldima. Relvade täiustused on lihtsalt meeliülendavalt lahedad. 24-lasuline revolver, 6-lausuline automaat pumppüss... Hetkel käsil mäng kõige raskem raskus astme peal. Peaks ütlema, et raskus astmed muudavad nii mõndagi. Mitte ainult vasaste elupunktide suurust ja rünnaku ugevust vaid ka palju muud. Näiteks ei leidu nii küllaladaselt enam raha, vending machine häkkimine on märgatavalt raskem jne. jne.
10/10

[Silence]