Dragon.ee foorum

Tere,

Palun abi. Soovitage juturaamatuid, kus on juttu eestlaste muistsest vabadusvõitlusest ja/või ka sellele eelnevast ajast. Ei pea olema adekvaatne käsitlus, peaasi et on käsitletud. Ma otsin justnimelt ilukirjandust, mitte dokumentaalseid käsitlusi.
Seni tean ainult kahte raamatut:

Mait Metsanurk - Ümera jõel.
Enn Kippel - Meelis

kindlasti peaks ju olema rohkem?

J. Sarapuu kirjutas paar (?) raamatut poiss nimega Uru seiklustest muistses eestis. Selline natuke fäntäsi (ufod vist aitasid tal ajas rännata). Aga jah, J. Sarapuu "Uru jutustused".

Pakun veel paar tükki:

Beekmann, "Kurbade kivide linn",
Hindrey, "Urmas ja Merike" (see on küll Väikesest Vabadusvõitlusest, nõuka-ajal selgelt keelatud kraam),
Hindrey, "Nõid", "Lembitu" (neid oli huvitav lugeda, kuna vene ajal olid need tõenäoliselt keelatud ja keel on raamatus vahva)
Kippel, "Issanda koerad" (see on liivlaste vabadusvõitlusest, aga temaatika on ju sama enam-vähem)
Mälk, "Läänemere isandad" (eestlaste kriitikavaba eneseülistus Sigtuna tulekahju taustal)
Saal (vist), "Aita", "Leili", "Vambola" (kah vähemalt osaliselt liivlastest)
Keegi (?),"Kuningas Lembitu elu"
Uru seiklused muistses Eestis on hea lugemisvara sellele, kes tahab saada oluliste tegevuste mehaanikast ja muust sarnasest ülevaadet, minu võhiklikule silmale tundus asi üsna selline, nagu see ka olla võinuks. Aga mina olen diletant-amatöörlik pusija.
Veel on kirjutatud (omal ajal "Põhjanaelas") lühikesi jutukesi eestlaste muistse aja kohta, teemadeks näiteks Kaali auk jne.

Kui huvitab ka muu sarnaseteemaline, siis Jüriööst ja selle aegsest (lugegem seda meelevaldselt vabadusvõitluse jätkuks) on:
Kippel, "Jüriöö" (mulle erilist muljet ei jätnud, nõukogude aja saabumine on sellele oma selge jälje jätnud, kuid lähenemine asjadele oli kohati üsna vahva)
Sinkel, "Musta risti ikke all" (kes tahab õppida sakslasi vihkama, peaks just seda lugema, samas aga on Tasujast ikka kordi parem raamat, ajalooliste romaanide kirjanikuna on Sinkel Porno-öhhööst ikka mitme kaalukategooria võrra parem)
Sergo, "Vihavald" (see raamat on otseselt "Orm Punase" pealt maha viksitud, kuid lapsepõlves kõlbas lugeda küll. Keegi ignorantne kriitiker võrdles ka "Hundipäikese aega" Sergo toodanguga ja väitis "Vihavalla" oluliselt parema olevat, aga see selleks.)
Keegi(?), "Vesse poeg",
Keegi(?), kaks lugu, esimene sellest, kuidas tänapäeva koolipoisid leiavad rüütleid-mässajaid mängides linnamäe salakäigust aarde, teine poisist, kes õigeks ajaks toimetab vist teadet mässajatele, kuid nende pealkirjad on ununenud, lugesin neid viimati vist viiendas klassis (1986)

Näeh, tuli isegi rohkem kui paar tükki. Paariks päevaks peaks nüüd lugemist küll olema.

Ain Kalmuse Tabelinuse triloogia

"meelis" on loetud, "ümera jõel" on ka lõpusirgel, asun siinseid soovitusi sirvima. aitähh kõigile, eriti muidugi tamerlanile! väga abiks!
kui keegi leiab veel midagi, andke aga teada.

Ilukirjandusliku kujutluspildi on Tabelinuse elust ja tegevusest andnud Ain Kalmus (Evald Mänd) oma romaanides "Jumalad lahkuvad maalt (1956, 1996) ja "Toone tuuled üle Maa" (1958, 1997). Triloogia kolmanda osa "Koju enne õhtut" (1964) peategelaseks on Tabelinuse poeg.

Mäletan, et nii umbes seitse-kaheksa aastat tagasi lugesin raamatukoguhoidja soovitusel läbi mingisuguse triloogia, mille peategelane oli Svend, rahvuselt vististi taanlane, kes tuli Eestisse ristisõdalaseks, leidis juhuse tahtel aga, et pole need paganad nii hullud ühti ja jäi ühte eestlaste külla elama. Kaheteistaastasena oli toda igatahes küll põnev lugeda, raamatute nimesid ega autorit aga ütelda ei oska. Ma usun, et tegu ei olnud igatahes eesti autoriga.

Wahuric, tänud!

Taliesin, äkki see: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat ... &ost=27891
?

ja kas keegi teab midagi sellisest teosest nagu Endel Nirk "Tabelinus"?
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?15416

See , kus peategelaseks on Svend - Autor on keegi rootslane või taanlane. Aga esimene osa on vist: Metsa varjus, kolmas oli, Kaarna karje. teine ei meenu

E. Bornhöhe "Tasuja"

See lugu on küll Jüriööülestõusust, aga üks õite vahva ja ilus raamat. : )

"Tasuja"? Soovimata kuidagi purustada kellegi illusioone, arvan ma, et seesamane Bornhöhe üllitis on suhteliselt nõrk. 17-aastase kohta on ta loomulikult kõva asi üleüldse, aga sellisel juhul peaks seda ka vaatama kui noorsoo poolt kirja pandus noorsookirjandust. Kui tänapäeval sellisega romaanivõistlusele üritama minna, ei saavuta just palju, arvan ma.

Ajalooliselt ja ka muidu libiseb Eduard ikka üsna sujuvalt üle igasugustest detailidest. Detailid on aga asja ilu, need näitavad teema tundmist ja ajastu mõistmist.

Ja kui lugeda "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad", siis on selge, mis masti mehega tegemist.