Oli õnn kirjutada homoabielude teemal just üks veike uurimistöö mõni nädal tagasi. Sealt noppisin välja sellised lõigud. Et teemale ikka hoogu anda...
Seksuoloog Imre Ramul ütleb:“ Kui laps kasvab homoseksuaalses perekonnas, ei pruugi see küll ilmtingimata esile kutsuda homoseksualismi, küll aga häireid soorollilises käitumises. Igal juhul on tõenäoline, et selliste laste hulgas võib välja kujuneda biseksuaalset käitumist rohkem kui tavaliselt.“
Lisaks sellele on lapsel ka oma eakaaslastega raskem läbi saada, kuna lapsed ei mõista ju, miks ei ole kõigil ema ja isa. Tõenäoliselt saab laps pilkamisobjektiks. - Kuigi "isad" võivad olla väga korralikud ja püüda võimalikult vähe mõjutada lapse suundumusi, ei saa nad muuta seda, mis lapsega väljaspool kodu toimub. Kannatajaks jälle laps.
Argument selle vastu on ka eespool (/... Uurimused näitavad, et geid omavad rohkem seksuaalpartnereid ja nende suhted on lühemad..../) välja toodud suurem tõenäosus suhte mitte püsima jäämise suhtes. Lapse kasvatamise ja heaolu küsimuses ei ole see kindlasti mitte hea. Nüüdisajal, mil lahutuste ja üksikvanemate arv on niigi suureks paisunud, annaks homoabielude seadustamine traditsioonilisele perekonnale veel ühe valusa hoobi.
Eks mul olid seal töös välja toodud ka mõned poolt argumendid, aga neid ma siia ei kleebi....