Väga kiire! Noor isane väike koer otsib kodu

[Emeriel]

Tere. Juhtunud on väga kurb lugu.

Meie perekond võttis Tallinna varjupaigast endale kaheaastase koera. Enne sai veel käidud koeraga tutvumas, sõna otseses mõttes tundus see väike loom musterkoerana, armas, pisikest kasvu jne. Pühapäeval sai koju toodud, elame korteris.

Kohe koju tuues algasid koeraga probleemid. Kassiga ei saanud neid kokku lasta, läksid kohe kaklema. Koer kippus end kehtestama väga julmade vahenditega, näiteks ronis ta sülle ja kui inimene liigutas, siis oli väga suur tõenäosus, et see väike neljajalgne loom tuli kallale ja pures üsna raevukalt. Samuti oli tal kombeks inimeste jalgu karata (nagu isased koerad ikka) ja siis äkitselt, ilma mingi hoiatuseta, kallale tulla. Koera löödud ei ole, ainult sõnadega keelatud.

Me helistasime varjupaiga koertetreenerile, kes rääkis meile sellest, et koer on juba varem ühes perekonnas olnud ja tagasi varjupaika toodud. Sellest eelmisest perest varjupaigatöötajad meile ei rääkinud, öeldi ainult, et kipub lapsi näksama. Meil peres lapsi ei ole.

Selle peale, kui koer mind ründas, otsustas naissoost lapsevanem, et see koer meie majja ei jää ning lubas koera tänavale visata. See olekski peaaegu juhtunud, kuid hetkel on loom siiski veel alles. Kodus ta enam ei ole, hetkel hoian ma teda ühe sõbra juures, sest minu jaoks on mõistetamatu, kuidas saab inimene koera tänavale visata.

Põhiprobleem ongi hetkel selles, et vanemad ei ela koos ning koer on isa nime peale registreeritud, arvatavasti saaks ka koera tänavale viskamise eest trahvi tema.

Meil oleks kas või ajutiselt vaja talle hoiukodu, kuni ma leian inimese, kes on nõus ta päriseks endale võtma. Enam selliseid ründamisi pole olnud, aga teiste koertega ei saa ta endiselt läbi. Koera käitumise järgi võib arvata, et oma väikesest kasvust hoolimata on ta ilmselt olnud ketikoer - täna üritasime teda (rihma otsas) tutvustada sõbra emase koeraga. Varjupaigakoer ei teinud temast väljagi, enne kui emane loom jõudis temast umbes 2-3 meetri kaugusele, seejärel üritas ta rünnata.

Lühidalt, kaheaastane väikest kasvu koer, kes ei saa läbi teiste neljajalgsetega, otsib uut kodu. Asub Tallinnas, Laagris.

Kui ei ole kodu pakkuda, oleks kasuks ka igasugune abi, mida praeguses situatsioonis ette võtta. Kahjuks soovitused stiilis "Aga ütle oma emale seda..." ei tööta. Mis parata, kui inimene on veendunud, et loom tuleb tänavale visata, ümber mõtlema ta ei hakka.



Lisan veel seda, et koer on võetud Tallinna varjupaigast ja nende loovutuslepingus on punkt, et nad ei ole kohustatud loovutatud koera tagasi võtma. Ometigi on see koer juba kahel korral varjupaika sattunud (esialgu pärast Lagedilt leidmist, teine kord pärast seda, kui ta seal teises peres oli).

Abiga on väga kiire.