Dragon.ee foorum

* Õigus teha valikuid oma tegelasest lähtudes või mitte, et mäng oleks edukas

*Õigus mitte saada GMilt oma tegelase käitumist puudutavaid käske
__

Olen ka ise realismi pooldaja, kuid igasugune maagia on lõpuks siiski markeering ja ilma maagiata võimast võlurit mängida ei saa. Lõpuks, kuni asi näeb äge ja efektne välja on kõik hästi.

Ilmselt tean filosoofiast väga vähe, aga lause "pole reaalsust väljaspool taju" ajab mul karvad püsti. Juhtusin nimelt hiljuti ühe LARPi pimedat mängima. See ei viinud mind just valgustuseni, aga andis uue vaate reaalsusele ja tajudele küll.

Kui pime ei taju valgust kas see pole tema jaoks siis reaalne? Või olen ma millestki väga valesti aru saanud reaalsuse või taju mõistest antud kontekstis.

simulatsioon ja mäng (kus lugu on minimaalselt vajalik simulatsiooni ja mängu sidumiseks) on ju näiteks lahinglarp.



reaalsusteooriast veel...
Bruce Lee'l oli huvitav viis tõeni (reaalsuseni) jõudmiseks.

The Path To Truth
1. SEEKING AFTER TRUTH
2. AWARENESS OF TRUTH (and its existence)
3. PERCEPTION OF TRUTH (its substance and direction - like the perception of movements)
4. UNDERSTANDING OF TRUTH (A first-rate philosopher practices it to understand it - TAO.
Not to be fragmented, but to see the totality - Krishnamurti)
5. EXPERIENCING OF TRUTH
6. MASTERING OF TRUTH
7. FORGETTING TRUTH
8. FORGETTING THE CARRIER OF TRUTH
9. RETURN TO THE PRIMAL SOURCE WHERE TRUTH HAS ITS ROOTS
10. REPOSE IN THE NOTHING

tajude ja tajumisega tuli meelde...ühel mu sõbrannal oli kunagi pikem telefonivestlus pimeda isikuga (kes ta oli seda mai tea ja pole vast ka oluline) ja unustades ennast vestlusse küsis pimeda käest mis tolle lemmikvärv on. pime vastas et natuke tumedam kui heledapoolne hall.
pimedad siiski tajuvad valgust, või aimavad seda.
ehk siis- ilma kunagi halli nägemata on ta veendunud et see on hall.
st. ilma tajuta o n reaalsus.
personaalne.

Kas ta oli sünnist saati pime ?
Kas ta oli absoluutselt pime või oli võimeline tajuma heleduse erinevust ?

Ärge hakake kohe seda mütoloogilist "reaalsust" siin üles kiitma.
Istuge näoga seina poole edasi.

Elagu maatriks !

Lewis Carroll kirjutas kunagi nii:

When a man's tipsy (that's one extreme, you know), he sees one thing as two. But, when he's extremely sober (that's the other extreme), he sees two things as one. It's equally inconvenient, whichever happens.

Siin on vist mõningad kainusega ülepingutamise juhtumid. Mitu erinevat asja on saanud nime "reaalsus" ja neid vaadeldakse nagu ühte asja.

Ühinen kahe viimase eelkirjutajaga.

Aga ühinen ka keki algse ideega, et larpidel osalemine ja ennast erinevatesse rollidesse panemine aitab paremini mõista ja näha maailma enda ümber - see on muidugi tõlgenduse mitte taju küsimus. Larbid pole minu silmanägemist ega kõrvakuulmist paremaks teinud.

(Olin kunagi ka kõva metafüüsik ning ontoloog, lugesin ja vaidlesin palju, õnneks läks 3-4 aastaga üle.)

P.S. Kui larp peaks tõesti kellegi taju muutma, siis soovitan pöörduda professionaalide poole. Neuroosid leiavad tänapäeval üsna kerge lahenduse kui kiirelt reageerida.

Jep, nii see paraku ongi. Päriselt ja tegelikult ja siis kui metafüüsika on enda võlu kaotanud.

Kui sa tunned et sinul arendab siis väga vahva ju. Mina lihtsalt naudin tegevust ja õpin kogemustest.

See ei tee maailma koledamaks, emotsioone väiksemaks või saadud kogemusi vähem oluliseks.

Mart vist juhtist tähelepanu, aga üks osa teist vaidleb meeleelundite, teine emotsioonide pealt ja kogu segadus on "taju" sõna küljes vist.

Ehk KEK siis räägib emotsioonide kogemisest ja on suutnud selle maailma kogemisena esitada?