Reeglitega on nii, et arengu huvides on vajalik nende rikkumine. Väiksemas seltskonnas, seal toimub areng kiirelt ja reeglid loksuvad kiirelt paika. Siis hoitakse nendest üldise kokkuleppe korras kinni ja kõik on õnnelikud. Mida suurem on seltskond, seda keerulisemaks läheb. Intiimsus kaob. Suurtes, juba tuhandete mängijatega mängudes on olukord veel lausa drastiliselt erinev. Kui ikka reeglit on võimalik rikuda, siis seda rikutakse. 10 inimesega mängus rikub (sedagi võib-olla) 1 mängija ja suur rolli see ei mängi, sest kui "vahele jäädakse", on jama kui palju. Asi on ju siis isiklik. Aga anonüümse 10000 mängija puhul on rikkujate arv ka positiivse prognoosi korral (1 kümnest) 1000 rikkujat. See on juba hoopis teine tera. Tahes või tahtmata jätab see jälje ja muudab reeglite tuima järgimise mõtetuks. Kaob lust ja rõõm, jääb pettumus ja kibestumine. Mängu haldajate töö on leida lahendus nii, et reeglite rikkumine oleks kahjulik või siis võimatu. Eesmärk peaks ju olema võimalikult mängitava keskonna loomine või mis?
Teine pool. Ka tavaelu on täis "ametlike seadusi", "kirjutamata seadusi" jne. Ühtede seaduste järgimine rikub ikkagi teisi. Kuna suured võrgumängud sarnanevad üsna suures osas siiski tavaeluga (just see inimlik faktor), siis on lausa paratamatu, et ka seal toimuvad samad arengud. Uskuge, väga suur hulk inimesi tunneb just arvutimaailmas rõõmu seadustest kõrvalehiilimise võimaluste otsimisest. Karistused on olematud, funni palju. Mitte nagu tavaelus
Sest kui väga suur hulk rikub seadust, siis hakkab nende vahel omakorda tööle võistlusmoment ning lust ja rõõm ei kao nende jaoks kuhugi.
Seega on nende olukord, kes tahavad netimängudes lihtsalt reegleid järgides õnnelikuks saada, üsna lootusetu.