Sügisilmad tuletavad meelde "Üksildas Oktoobiööd"
Tundub nagu kõik selline jõud hakkasid liikuma. Udus ilmuvad varjud,
puulehed varjad porimülka kuhu sa sisse astud lootes rõõmsalt
lehtedes sahistada. Pidevalt tibav vihm loob ideaalse õhkkonna
süngematks hetkede kirjeldamiseks mängu ajal. Pilve tagant
korraks paistev päike valgustamas viimast õitsevat taime - ja siis
kadunud on seegi. Tuul tõuseb, puude oksad annavad fantaasiale silmad
ette olendite loomises. Igas põõsas paistab olevat pool karja kõige
tavalisemaid sahistajaid. Kuskil eemalt tõuseb lende ronkade parv...
Jaa... mulle meeldib sügis.
Eriti meeldib mulle seda tugitoolist kamina ees ette kujutada..