Dragon.ee foorum

Noh ei tea kyll, kas se meie tehnika sajandil enam kellelegi huvi pakub aga minu nooruspõlves sai kohe täitsa tihti oma pundiga arutatud seda "kryptozooloogia asja". Neile, kes ei tea siis teadmiseks, et kryptozooloogia on teadus, mis uuribkummalisi ja tavateadusepoolt veel mitte tunnustust leidnud loomade olemasolu võimalikust. Väga paljud d&d maailma tegelased on tegelikult alguse saanud sealt noh näiteks nn "kuketris" 50% sellest olevusest pärineb tegelikult basiliskilt kelle olemasolu kuni 63 aasta aprillini eitati aga teadlased pidid tõsiselt yllatuma kui elus ja täie tervise juures olev eksemplaar kinni pyyti. See teema võib teile esialgu veidi võõras ja kõle tunduda aga ärge muretsege noorsandid minagi arvasiin kord nii. Aga sombusel hommikult uli väike-Neeme (me teenisime temaga hiljem yhes pataljonis) minu juurde ja andis mulle pihku I. Akimu

vabandust ei kohane mina nende uuema aja kirjutusmasinatega tsiribiribimmib teine näkku aga tahtsin öelda, et noh sain väike-Neeme käest siis Akimu?kini "Tundmatute loomade jäljed" ja noh tegelikult sealt saigi alguse tõsisem huvi salapärse looduse ja ka ad&d vastu.
Nyyd tahaksin seda kogemust teiegagi jagada noored.
Nii, et kui kellelgi on rääkida mõnest vaimustavast kohtumisest senitundmatu olevusega siis andku julgesti tulla väga heameelega kuulaksin ja tegelikult tahaks isegi rääkida yhet...

Ei no oma maamajas suvitamas oli kyll sihuke kole lugu, et olin isegi veel väikepõnn ja ehmusin täitsa ära.
Läksin öösel siis kusele ja seal ta oli. Tänini on hästi meels


Kole poolsiga. Tiibadega. Ja silmad hõõgusid nagu saatanal. Ega sigard pole tegelt ju kuri loom. hematas ja kalpsas padrikusse tagasi aga mul oli piss puhta pyksis.

Ah, et sigar?
Jah sigardiga on selline kummaline lugu, et eks teda ikka aegajalt nähakse jah, kuigi ta on selline öise eluviisiga olend. Noh sellega seoses tuleb mulle tegelikult meelde, kuidas men 15. suurtykkidivisjoniga Karpaatias rindel olime. No lahing oli äge, Väike-Neeme sai veel ?arpnelli killuga jalga ja mina ning ?ut?kar (nii kutsuti meie kaplanit) tassisime ta lahingukärast eemale metsatukka. Vaevalt sain Neeme haavad siduda kui äkki kuulen, metsast tuleks justkui pasuna helisid. Noh eks ma julge poiss (69.ndal sain veel vapruse eest purpur-kara, see on yks sise mongoolias kasutusel olev sõjaväljal ylessväidatud vapruse eest antav orden) Haarasin õlalt om hea yhelasulis "Gertrudi" ja suundusin võsastikku. Jõudsin vaevu paarsammu astuda kui näen äkki, minu ees seisab suuremat kasvu "mkole mbeme", jah ma vannun seal ta seisis, ega ma isegi algul uskund aga siis sihtisin seda haruldast olevus ja tulistasin... Monstroosus langes raske mytsatusega murule, lähenesin ettevaatlikult ja veendusin, et elajas on surnud.
See lugu on tegelikult pikem aga, et täit tõde teada saada soovitaksin teile aprilli keskpaigas ilmuvat raamatut "Väino jälgedes" kus räägin lähemalt ka sellest, kuidas ma olin seda haruldust Londoni Loodusloo Muuseumile viimas aga see kahetsusväärse apsaka käigus lihtsalt ära kadus...

Tänaseks kõik,
siiralt teie (nii sõjaväljalt kui ka supiköögist)
Väino Saare

hea sait kust kindlasti leiate otsimisel täitsa huvipakkuvat materjali:

[url]paranormal.about.com[/url]

Aga vähemalt oli see ilus yxsarvik. Ja kust sa tiad. Kui teadlased eurooplastele kakssada aastat tagasi nokklooma topist näitasid, arvasid inimesed, et see on kopratopis, millele on pardinokk kylge kleebitud...

einoh. haldjaid maksab ka otsida. aga kuidas sa kõrghaldjat muust haldjast eristad? ja kuidas näkki veehaldjast?
avaldage arvamusi. hea meelega kuulaks ja kujundaks omi seisukohti. näki muust veehaldjast eristamine võib käia loomu järgi, et näkid ainult uputavad, aga muudel veehaldjatel on teada ka teisi omadusi.