Laulupidu oli tõesti tore, kuigi see juba traditsiooniks saanud "Mu isamaa on minu arm" oli tõsiselt melanhoolne ja ühe pääsukese sabale (või kusagile sinna kanti, kõik oleneb loomulikult vaataja asukohast
) kinnitatud rooma küünal, või mis iganes see ka oli, pildus allseisjate poole tuliseid sädemeid nii, et rahvas põlevate tükikeste kartuses eemale pidi liikuma. Eriti väärib tähelepanu, et puhkpilliorkester suutis oma repertuaari(mis oli kõvasti parem kui eelmistel aastatel) kenasti ära mängida. Suur aplaus neile
!
...võib-olla hakkangi päriselt hulluks minema
, aga vähemalt tunnen ma sellest rõõmu...