Dragon.ee foorum

arvan, et siin tuleks enne kokku leppida, mis on "kyps" ja mis on "rollim2ng"

ehk siis 22rmuslikuma n2itena - kui laps s6idab m2nguautoga ning teeb "prrrrr" h22lt juude, kas sellest piisab, et kujutada seda rollim2nguna, kusjuures laps on autojuhi rollis, kelle ylesandeks on takistusi (isa jalad, televiisor jms) v2ltida?

v6i kui loed lapsele muinasjuttu kurja lohe poolt k6rgele torni vangistatud printsessist ning siis j2rsku kysid talt, et mida tema teeks, kui ta oleks printsessi vabastama minev prints? (eeldades paarilauselist vastust ning siis selle koos l2bi arutamist)

vahe on siin selles, et esimene olukord ei n6ua lapselt 100% kujutlusv6imes asuva situatsiooni ettekujutamist - nii auto kui ka takistused on reaalselt eksisteerivad, laps peab ainult natukene fantaasiat appi v6tma, et ennast autojuhina ette kujutada. ning ta ei pea kirjeldama, mida ta teeks, ta lihtsalt teeb seda. ehk siis tegu on rohkem LARP'i stiilis rollim2nguga . ning see v6ib toimuda juba tykk aega varem kui laps on v6imeline sulle ytlema, et tema on autojuht. ja tegelikult veel rohkem 22rmuse poole liikudes ei pruugi ta isegi seda endale teadvustada, ta lihtsalt n2gi 6ues autosid ning imiteerib seda
teisel juhul toimub kogu tegevus ettekujutuste p6hjal, abiks on vaid m6ni pilt raamatust. ning oluline on enesev2ljendamise oskus k6nes

v6i on siin m6eldud d&d-stiilis rollim2ngu? mis tegelikult ongi p6him6tteliselt selle teise n2ite veidi komplitseerutum versioon...

kust see piir l2heb, mida siin Rollim2nguks lugeda ja mida mitte?

PS mina ei seoks rollim2ngimise oskust kindlasti mingite numbritest tulenevate reeglite m6istmisega, rollim2ng oma k6ige puhtamal kujul ei vaja mingeid numbrilisi kitsendusi. isegi dragonsis kui numbreid t2is rpg-systeemis on peetud all-night sessioone, kus keegi pole yhtegi t2ringut veeretanud

Liiga varane alustamine rollimängudega toob ilmselt omad ohud kaasa (nojah, mis on liiga ja mis on õige?). Räägin ühe loo, mille kõneles mu rollimängijast sõber Brasiiliast.
Küsisin tookord, kui kõrgele levelile ta üldse jõudnud on. Tema vastas, et 34 Kommenteerisin, et nii kõrgele saab jõuda vaid väga kogenud DMiga. Tema vastas, et jah, see vend on 7 aastat DM olnud. Küsisin huvi pärast, kui vana nende DM on. Vastus - 17.
Mis kokkuvõttes selgus. Noormees oli tõepoolest alustanud mängujuhina kümne aastaselt. KUID ta maksis selle eest ränka hinda. Nimelt polnud ta seitsmeteistkümne aastasena enam võimeline reaalses maailmas elama... Ei õppima, ei töötama, ei suhtlema...

Mina tegin esimese mängu 9 aastasena. Urr
Nüüd olen juba 5 (paari nädala pärast 6) aastat pelanud vahelduva eduga.
Juga (mängu) juhtinud vast 3 aastat, ei tea täpselt öelda.
Kui alustasin sain kõigest, mida tegema pidi ja mis toimus aru küll (kuigi reeglite eest kandis mängujuht hoolt, sest ühe korraga ikka teise väljalaske reegleid ära ei õpi ja seda mängu vast 3 korda tehtigi). Friigiks kah veel muutunud ei ole.
Arvan et lugemisoskus on väga karmilt soovitatav mängima hakates, algeline inglismannide keel kah. Mängimine muidugi kiirendab nende kahe asja õppimist tunduvalt.
Seitse tundub päris õige vanus olevat, need mehed kes ütlesid et esimesse klassi seitsmeselt minnakse ikka vast teadsid kah üht-teist laste kasvamise kohta...

Mul on kaks venda, 14.a. ja 17.a. Kord koju minnes (teen seda haruharva, sest elan neist kaugel-kaugel) viisin ka d&d raamatud kaasa. Noorem süttis hetkega, vanem viskas pilgu - jama... Samuti on noorem vend kõva lugeja, samas kui vanem ütleb - jama... Noorem laulab, tantsib, mängib, vanem... nojah, tema üks väheseid huvisid on autode kallal nokitsemine... Aga kasulik asi seegi.
Mõnda lihtsalt leiavad need mängud ise üles. Justnagu pooljuhuslikult. Eks ühe noore inimese noor karakter vist kipubki arenema nii, et algul hack-and-slash tüüpi, hiljem juba sügavamad rpg-d. Nii nagu lapse areng üldiseltki - algul keha, siis hiljem alles (kui üldse!) jõuab vaim järgi...

Veel üks asi teemal, et vanus on suhteline - õpetajana olen vaadanud omigi õpilasi sellise pilguga, et kes võiks olla potensiaalne mängur. 7. 8. klassis must masendus tuleb peale, selline pimedus. Samas on 5. üks tüüp, kes ajab ikka väga mõistlikku juttu. Siis mõtlengi,et oleks poisil ainult veidi rohkem vanust...

Mina siiski ei oska sellist üldist hinnangut anda sellele kui vanalt oleks inimene küps tõsisemale rollimängule. Võin rääkida ainult enda kogemustest. Ja tõsisema rollimängu all mõtlen ma ikka seda, et inimene on jõudnud sellele tasemele et ta mõistab kõiki rollimängu põhimõtteid ja oskab täpselt ette kujutada mismoodi see välja nägema peaks. Ise loomulikult niimoodi käituda on raskem. Praktiliselt samamoodi nagu igal muul alal. Näiteks toome siia kohe jalgpalli fännid. Nemad vahivad pidevalt telekast mänge ja teavad täpselt mida mängijad tegema peaksid, kuhu palli lööma. Samas aga ei oskaks ju nad ise selles olukorras midagi teha.

Olgu, kogemuste juurde tagasi: Mina tutvusin fantaasiamaailmaga u 14 aastaselt vist. Toksisin miskit muda ja lugesin Tolkieni. Mingi kolm aastat tagasi kuulsin esimest korda sellist lühendit nagu RP. Varsti peale seda tutvusin sellise mudaga nagu Eternal Visions. Ja noh, EV-st pärinebki minu algne RP kogemus ja himu selle järele. Siis olin ma mingi 15 või 16, ei mäleta täpselt, aga paari kuuga oli mulle nii selge see põhimõte et mingi sohki tegemine või munchkinism ei tulnud mulle kordagi pähe. Sellel hetkel tundus küll, et mida rohkem ma RP kohta võiksin veel ära õppida? Mul ju kõik jumala selge... aga tegelikult nagu ma hiljem aru sain on nagu vaja ka kogemusi. See kehtib ka sellel juhul kui mingi uue chari teed. Mina vähemalt ei suuda laksust kellegisse uute sisse elada, vaid see võtab mul ikka natukene aega enne kui ma tegelasega ära harjun. (Aga küsige nüüd, miks mina alati meie AD&D sessidel kõige rohkem RP eest expi saan )

Ja nüüd järeldusteni: Ma ei arva, et nooremad inimesed ei suudaks pihta saada RP tegelikule mõistele. Pigem arvan, et see sõltub inimesest ja tema huvidest. Aga siiski, võtaks asja arendamine nooremal inimesel ilmselt natuke kauem aega kui minul. Ja samas oli minul ka perfektse õpetajana sõber kõrval. Olgu, saad aru mis on RP ja mis on selle põhimõtted, aga oskad sa siis neid põhimõtteid järgida ja veel enam teha seda nii et su RP nii üksluine ei oleks? Järgmine kogemus oli mul see, et ma õppisin oma RP-d huvitavamaks muuta teiste inimeste rollimängu jälgides või nendega mängides ja siiamaani arenen edasi.

Mõne sõnaga proovides siis kokku võtta enda arvamust: Et rollimängudega tegelema hakata peaksid olema piisavalt vana et neid mõista. Aga et paremini rolli mängida peaksid olema natuke elukogenum ja kindlasti natuke rollimängu ja fantaasiamaailma kohta teadma. Ja ALATI tuleb kasuks veel kogemus erinevate mängijatega erinevates mängudes.