Kojamärgid

[pronto]

[ohpuu]

Kihnu peremärkide kohta on parem uurimus olemas, Theodor Saare "Kihnu raamatus". systemaatiline, annab ylevaate sellest, kuidas peremärgid systeemina toimisid ja järgmistele põlvedele edasi kandusid ning kuidas teised-kolmandad pojad enda omi esimese poja omast eristasid. soovitan.

heraldika on veidi teine teema, ei jõua kirjutada praegu.

[pronto]

meil tuleb nimelt selle Linnuseprojekti raames ka mõningane kogus sümboolikat välja töötada ja oleks tore, kui see oleks vähemalt mingisugusegi ajaloolise taustaga.

[ohpuu]

[pronto]

[ohpuu]

mina hääletaks neljapäevase nädala poolt...
aga kasutaks ikkagi seitsmepäevast ruunikalendrit, vt . tuntakse yle Skandinaavia, sh laplaste hulgas + Soomes + Maavallas ja Liivimaal.

võiks mystifitseerida kokku mingi sellise sirvikalendri, mille saaks kuhugi puu sisse lõigata ja siis igal aastal kasutada. või lõigata puu sisse 20 erinevat (või mitu neid tuleks), nii et oleks täistsykkel olemas ja iga aasta jaoks kalender olemas.

myyn tänavuseid sirvilaudu, põle jõund veel uudistes kuulutada

oHpuu,
paanikaosakond

[pronto]

[ohpuu]

[Taliesin]

[ohpuu]

[pronto]

[ohpuu]

noh,

esiteks: mina ei eelda siin suurt midagi, yritan m2lup6hjast ja teistest vestlustest kokku kraapida mingisugust systeemi ja arusaamist, mis on tekkinud. 2ra sa, pronto, arva, et sa oled esimene, kes nyyd muinaseesti kalendri peale m6tleb. isegi Mall Hiiem2e rahvakalendri-alastes kogu aastat, lugun2dalaid v6i kuude nimesid puudutavates t88des on sellest iga kord juttu, kui nimetada ainult k6ige t2htsama rahvap2raste kalendritega tegeleva teadlase nime.

peale selle on igasuguseid, kes tahaks rekonstrueerida ja kasutusele v6tta vallutuseelset kalendrit, mille j2rgi saaks pyhasid m22rata kirikukalendri systeemist ja gregooriuse lunisolaarkalendrist s6ltumatult.

mis kalendriv6imalusi siis 6ieti on?

kuukalender, millest oli juttu. siin on ysna lihtne eeldada nelja kuufaasi, igayks kestab n2dala, pehmed-k6vad ajad vahelduvad n2dalatest teise systeemi j2rgi, pehmete-k6vade vaheldumise j2rgi kuus kuufaasi. s6na "n2dal" on meie keeles nii v6i naa slaavi laen, pKr vist kyll, aga mitte hilisem kui 500 pKr (seega v6ib arvata ka m6iste tarvitust sellest ajast?).



p2ikesekalender, millest ma suurt midagi ei tea. v6tke, spekuleerige, aga ei saa yle ega ymber sellest, et _kuu_ t2hendab meie keeles ja _mannu_ p6hjasaami keeles ning _kov_ ersa keeles nii taevakeha kui ka ajayhikut. v6tke yle n2iteks m6ne ameerika muistse k6rgkultuuri t2pne p2ikesekalender. yhtlasi v6ite kolm korda arvata, miks ma p2ikesekalendrist midagi ei tea ega pole yhegi puhta p2ikesekalendriga praktilisemalt tegelenud.

nende kahe ristand ehk lunisolaarkalender, mille yht varianti me kasutame.

on veel m6ni reaalselt kasutatav kalendrityyp?

kogu minu jutt on selline sellep2rast, et konformistina elan gregooriuse kalendri j2rgi ja olen n6us pyhi m22rama selle systeemi j2rgi, mis ylal viidatud lehel kenasti kirjas on. see on nimelt selline systeem, mille j2rgi pyhade m22ramisel on selle teksti v6imalike lugejate ja nende hulgas, kes sellest tekstist ylepea aru saavad, tegelikult v6imalik saavutada k6ige laiem konsensus.

kui rekonstrueerimiseks l2heb, siis h22letaksin puhta kuukalendri systeemi poolt, lahendatagu triiv kuidas tahes. Elo Liiv ja Vigala Sass on vist viimased, kes on asja p6hjalikumalt arendanud, nii et nendegi t88d saaks tarvitada yhe sidusa kuufaaside/n2dalate systeemi konstrueerimiseks. pole sellesse systeemi ise syvenenud, aga peaks teda kah seletatud olema.

lisaks on nad vist kaks aastat v2lja andnud oma kalendrit tuleva aasta jaoks enam ei ole), mille kohta ma ei tea, kust seda saada v6iks. nendes kalendrites on p6hiline ikkagi gregooriuse kalender, AGA osa pyhi on m22ratud ysna k6vasti kuufaase arvestades. sellegipoolest on p2ikese j2rgi m22ratavad p88rip2evad nendesamade inimeste jaoks reaalselt k6ige t2htsamad pyhad, mida k6ige rohkem t2histatakse. mis ongi peamine paradoks, millest yle v6i ymber saada on keeruline. kyllap ka see asjaolu on suurendanud minu eelarvamust selle kalendri vastu, nii et sellesse syvenenud pole.

aasta alguse kysimus on keeruline, aga kas see on niiv6rd akuutne? yldlevinud arvamine on, et j6ulud on siinkandis muistsetest aegadest peale olnud aastavahetus, see ettekujutus on nii juurdunud, et ei kujuta ette, millel see konkreetselt p6hinedagi v6iks.

sama h2sti v6iks aasta algust v6tta ju munapyhadest v6i kiigepyhadest v6i kevadpyhadest, kui talv l2bi saab. yksvahe midagi sellist ju L22ne-Euroopas tehtigi?

olgu, t2naseks l6petan lolli jutu. loodan, et selles, mida kirjutada j6udsin, on kirja pandud v2hemalt m6ned probleemid, mida v6iks lahendada v6i arvestada, kui mingiks kalendrikonstruimiseks l2heb.

p6hiline on see, et misaegset kalendrit te 6ieti konstruida tahate. tuleks konstruiks, kui oleks selge tellimus ja selged tingimused ja m6ni astronoomias ja igasugustes kalendrites p2dev inimene ligi. tunnistan oma harimatust sel alal, sest ma pole yhegi muu kalendri j2rgi elanud kui gregooriuse kalendri j2rgi.

[pronto]

[sippo]

Yhe asjana vahest tasub siiski meenutada kuidas hilisajal talumees aega arvestas - "Küündlepääväst on 7 nädälet maarjahe, 8 karälaskmise, 10 künnipäivä ......" - pyhadering. See arvestab kyll 7 päevase nädalaga aga tegelikult on nädalad kohati 5, kohati 9 päeva pikad. Iseseisvalt selline eriti niru kalender ei toimi, aga kui seda kombineerida kuuga, siis saab vist paika. Umbes selline loogika - "nii, eelmisest pyhast on meil siis X nädalat möödas, aga kuu on vale, seega on pyhani veel natuke aega, kuni kuu õige."
Ja siis tulid pyhad - kadrilaupäev/kadripäev näiteks ja järgmine päev oli esmaspäev, vahet pole kas kadrilaupäevale eelnes esmaspäev või neljapäev.

Ja mis puutub kõigi inimeste arvutusoskusesse, siis seda pole vaja. Piisab kui kyla või isegi mitme peale yks tark on, kes pyhad paigas hoiab (kuna neid on talle tempudeks vaja). Hilisemal ajal oli selleks kirik, varem ...

[ohpuu]