Mina kaotan regulaarselt iga kolme aasta tagant oma käekella ära. Ja ikka jääb see merre või siis mõnda järve. igasugu kaelaehteid olen ma loendamatu arvu kaotanud.
Aga eks leitud ole ka nii mõndagi. Mere ääres jalutades ikka hakkab silma midagi, mis meri on kaldale kandnud. Eriti pärast tormi. Enamasti on tegu küll mõttetu prahiga, aga vahel läheb õnneks ka.
Aga naljakaim leid oli ükskord meres ujudes. Sukeldusin parasjagu ja märkasin põhjas midagi sätendamas. Loomulikult võtsin kaasa. Pinnale tulles nägin, et olin ühe sõrmuse ära toonud. See olukord meenutas kangesti ühte filmi, ainult minu leitud sõrmus polnud kullast ja ei muutnud mind nähtamatuks
(see oli hoopis selline odav, tundmatust metallist ja plastmassist kiviga sõrmus, mille eest poes üle 25 eegu ei küsita...)
aga mis puutub eelpool mainitud puukingadesse, siis mul olid ka kunagi sellised ja iga kord kui ma praamiga sõitsin kartsin, et kaotan need lainetesse. Seda ei juhtunud, aga hirm, et kaotan oma jalanõud/prillid/milleiganes lainetesse on mind hiljemgi saatnud