Võluri sõnad.

[Athilith]

Nagu kõik poisikesed, armastasin ja kadestasin ma nii mõndagi ametimeest ... Kõige meelsamini aga oleksin ma hakanud võluriks. See oli minu sügavaim, siiraim soov, otsekui rahulolematus sellega, mida nimetati tõelisuseks ja mis paistis mullevahetevahel pelgalt täiskasvanute tobeda kokkuleppena. Ma tundsin varakult selle tõelisuse kord hirmutavat, kord pilkavat hukkamõistu ja palavat soovi teda võluda, moondada, avardada..

Võluri lapsepõlv: VI, 372 [Lõputu unenägu: 221]

See on ilusasti kirjutatud ja hästi. Need on justkui sõnad, mis on sinus ja sa ei oska neid sõnastada ennem, kui loed neid säält raamatust. See on väga tõene. Kuid nüüd on selle tõelisuse asemel sõna "reaalsus" ja selle vastand, "pealmine reaalsus", ehk siis võluriks olemine.

[Athilith]

Mõnes hinges elab lapsepõlv nii sügaval, et ei murra end võluväest iialgi läbi.

See käiks siis enamuse selle foorumi täisealiste kasutajate kohta?