Tribulandi puhul on tegemist lihtsalt harjumusega.
Ja nii ylbe olen ma kyll, et ei pea vajalikuks oma harjumusi ei õigustada ega vabandada. Ma ei pea neid isegi selgitama ning kui ma seda siiski teen, tuleb see ainuyksi minu ääretust sydameheadusest. 8)
Yldtaustast nii palju, et
y on soome ja
ü saksa laen. Yks neist on sugulaskeel, mille kirjaviisi laenamist propageeris juba Aavik (ja kes sellest ei tea, võtku rmtkogust mõni Aaviku selleteemaline tekst ning harigu ennast). Teine on sugulaskeel niivõrd, kuivõrd keegi just keelte difusiooniteooriast lugu peab ja nende jaoks, kes kysivad, kas klaviatuuril midagi viga on, on see
d-tähega algav enamasti arusaamatult pikk ja keeruline sõna; õnneks on
ü hääldus saksas vähemasti kyllalt sarnane (vahel joppab ka keeleajaloos), ehkki sakslaste arusaam sellest foneemist on hoopis midagi muud kui meil (sisuliselt ei ole tegemist mitte iseseisva vokaaliga, vaid mingi imeliku "täppidega u-ga", "
U mit Umlaut"). Nii et kui pikk jutt lyhikeseks lõigata, ideoloogiliselt vahet pole. Kes sel teemal lamiseb, demonstreerib ennekõike omaenese rumalust.
Vastuolu yldkeele normidega on teine asi, kuid see peaks ju iga kasutaja isiklik probleem olema. Mulle ei meeldi kah Kaplinskase lehvitatav -nd, aga mis mul sest. Endise Generatiivse Grammatika Grupi liikme ja arvutilingvistina teab K. kindlasti, kuidas teised inimesed kirjutavad ning kui tema õigekiri sellest erineb, on see teadlik otsus. Järelikult on kõik korras.
Kui keegi kahtleb
y tõttu mu erialases kompetentsuses, võtku mõni minu toimetatud raamat ja vaadaku järele. Mind igatahes ei koti ja nagu näha, ka oHpuud mitte.
Aitab sest jamast.