Kui mehemeeled nõnda möllama löövad, et muud teed silmist kaovad, jõutakse mõnikord muistsel viisil relvade haaramiseni. Hiljutisi postitusi lugedes tekkis tunne, et mõnel forumandil võib alljärgnevast kasu olla.
Ajaloost
Omaaegses Euroopas kujutas duell endast ametlikult kõrgest soost meeste vahel toimuvat kahevõitlust. Samas sisaldas keskaegne "jumalakohus" tugevat kahevõitluse elementi ning läbi aegade on omavahel duelleerinud mingi kindla klassi, näiteks üliõpilaste, esindajad olenemata konkreetsete isikute päritolust. Dramaatiline muutus toimus koos püstolite kasutuselevõtuga: püstol on odav ning võrreldes mõõgaga on seda lihtne käsitseda. Duell läks ülemklassi hulgast rahva sekka. USA-s duelleerisid arstid, ajalehtede toimetajad, juristid jne.
Duell on alati olnud relvakandjate võitlus, olgu relvad millised tahes. Rusikavõitlus ei ole duell. Rusikatega võitlevad matsid, kelle puhul auhaavamisest pole mõtet rääkida. Luis Pasteur kutsuti ükskord duellile ning ta valis relvadeks kaks veeklaasi, millest ühes olid rõugepisikud. Väljakutsuja pidi neist ühe valima ja tühjaks jooma; allesjäänud klaasi pidi jooma väljakutsutu. Väljakutsuja loobus sellises vormis satisfaktsioonist.
1958. aastal toimus Euroopas ilmselt üks viimaseid klassikalisi duelle. Balletikuulsus markii de Cuevas võitles Serge Lifari, vene päritoluga koreograafiga. Duelli põhjuseks oli kunstialane erimeelsus. De Cuevas oli duelli toimumise ajal 72 ning ta vastane 58 aastat vana. Duellandid kohtusid Pariisist 50 km kaugusel asuvas mõisas ning pärast pikemat võitlust haavas de Cuevas vastast kätte. Pärast seda vajus võitja pisarsilmi kokku ning verise käega kaotaja lohutas teda. Lõpuks embasid vastased teineteist ning lugu oli läbi.
Eestis duelleerisid kahekümnendatel aastatel vähemalt ühel juhul üliõpilased püstolitega. Riietuti frakki ning kanti silindreid, sõideti linnast välja ning kahevõitlus lõppes ühe vastase surmaga. Juhtum tuli avalikuks.
Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal kutsuti kuuekümnendatel ühe üliõpilase poolt teda solvanud üliõpilane duellile. Väljakutsutu valis relvadeks kahvlid. Väljakutsuja valis distantsiks kuusteist meetrit. Sekundandid leppisid kokku, et viskamine on keelatud. Kahevõitlus toimus ning verd ei valatud. Burschikommete elustamise eest visati duellandid ülikoolist välja.
2000. aastal jõudis ajakirjandusse lugu Hollandist. Kaks duellanti ning duelli organiseerija mõisteti 15 kuuks vangi. Põhjuseks oli mõlemale duellandile sümpaatne naisisik. Alguses otsustati võidelda matsi kombel rusikatega ning alles siis, kui üks rivaalidest tõmbas kokkulepet rikkudes välja püstoli, tulistas teda organiseerija.
Tuleb muidugi silmas pidada, et kuna duelli näol on tavaliselt tegemist kriminaalkuriteoga ning duelli kui sellise üldine maine pole ühiskonnas enam kuigi kõrge, ei ole 20. sajandi teisel poolel või käesoleval sajandil võideldud duellide kohta võimalik niisama lihtsalt infot leida.
Üks duelli modifikatsioone on mensuur. Mensuur on saksa üliõpilasseltside kahevõitlus, millel võitlevad üliõpilased teritatud rapiiridega, kuid kaetud eluohtlike piirkondadega. Mõnikord loetakse ka punkte ning sel juhul piirneb asi vehklusspordiga. Kuna püüan endast korporatsioonidest maksimaalselt kaugel hoida, pole selles küsimuses asjatundja. Üks kirjeldus on näiteks siin: http://www.ilt.columbia.edu/academic/cl ... sword.html
Duellitavadest
1777. aastal kirjutati Iirimaal valmis kena kirjatöö, pealkirjaga Code Duello, mis asendas varasemaid duellireegleid ning levis kiiresti üle kogu Lääne tsivilisatsiooni. Selle võib leida: http://www.pbs.org/wgbh/amex/duel/sfeat ... eling.html
Oluline reegel selles on, et esimene solvang nõuab esimesena vabandamist ka juhul, kui esialgsetele sõnadele järgnenud vastus oli veel solvavam.
Dzhentelmenide vahel ei saa matsliku rusikahoobi eest aktsepteerida mitte mingit verbaalset vabandust. Kahevõitluse alternatiivina võib solvaja ulatuda solvatule kepi, mida solvatu tema seljal pruugib.
Iga solvang dzhentelmeni hoole all oleva daami suhtes on dzhentelmeni jaoks ühe astme võrra rängem solvang kui sama tegu tema enese suhtes.
Väljakutsutul on õigus valida relvad. Kui aga väljakutsuja annab oma ausaõna, et ta ei ole mõõgamees, võib ta keelduda võitlemast väljakutsutu poolt valitud vastava relvaga. Väljakutsutul on õigus valida kahevõitluse koht. Kui võideldakse laskeriistadega, on väljakutsujal õigus valida vahemaa. Ülejäänud üksikasjades lepivad kokku sekundandid.
Sekundandid kuulugu samasse klassi duellantidega. Enne kahevõitlust püüavad sekundandid pooli lepitada. Vanas heas Ungaris toimus see veinilaua taga, mille eest tasus solvaja.
Mida võiks silmas pidada duelli pidamisel?
Esiteks, sekundandid. Pärast väljakutse esitamist ning selle aktsepteerimist kohtuvad poolte poolt nimetatud sekundandid omavahel. Kui solvang pole väga ränk, püüavad nad leida teid poolte lepitamiseks ning sobiva vabanduse esitamiseks. Selle juurde võiks kuuluda kohane keelekaste väljakutsutu kulul. Sekundandid olgu auväärt ja õiglase loomuga mehed.
Teiseks, relvad. Kui leppimist ei saavutata, toimugu kahevõitlus väljakutsutu poolt valitud relvadega sekundantide juuresolekul. Soovitav on loomulikult kasutada relvi, millega pole võimalik tekitada ohtlikku vigastust. Sellisel juhul kestab kahevõitlus, kuni üks pool tunnistab enda allajäämist.
Duelli põhjuseks olnud tüli ei tohi duelli kaotaja pärast kahevõitlust avalikult meenutada. Küll aga võib seda avalikult meenutada duelli võitja.
Duell ehtsate relvadega
Kui solvang oli niivõrd ränk, et pooled otsustavad võidelda ehtsate relvadega, tuleb välistada ametivõimude sekkumine. Selleks lepitakse duellipaigaks kokku üksildane koht ning kõik osalejad kinnitavad enne kahevõitlust ausõnaga, et olenemata tulemusest tunnistatakse vigastus või surm võimude ees õnnetusjuhtumiks. Sekundandid olgu valmis vigastatule või vigastatutele esmaabi osutama. Võitlus ehtsate relvadega kestab "esimese vereni", võitluse lõpetab mistahes haav, millest jookseb verd ja mida haavatu tunneb.
Vastase tapmine või talle vigastuse tekitamine on kriminaalkorras karistatav olenemata faktist, et toimus kahevõitlus mõlema poole nõusolekul. Tänapäeva kriminaalõiguse dogmaatika kohaselt peab kriminaalõigus kaitsma inimest ka tema enese eest. Niisamuti näiteks karistatakse tapmise eest isikut, kes elust tüdinu korduvatele palvetele vastates viimase maha laseb.