Kõige paremad kingid on olnud need, mis pole nagu üldse kingid - või siis tähtsusetud vidinad väga armsate inimeste käest. Aga need on alati paraja kiiksuga olnud. Tegelikult meenuvad lihtsalt koos heade sõpradega veedetud jõulud. (Eriti üks, kus me otsustasime jõulud keelustada ja pidasime hoopis nääre. Sisustades stagnaaegseks kogu alakorruse ning kattes laua nõukaaegselt - ei puudunud ka kristallpokaalid ja defitsiitpuuviljad ning tegelastena polkovniku lesk, puskariajajast nääritaat, litsakas snegurochka, kes peale südaööd muutus Maarja Magdaleenaks, karupoeg Puhh ja kuidagi ära eksinud Jeesus, ehteks vaid niudevöö. - vot eta bõla prasdnik.)
Hetkel tuleb meelde üks haige jõulukaart, mis siiani alles on:
(pildiks oli joonistatud kurvameelselt võllas rippuv jõulutaat)
- I hate these Goths
- How come?
- You know, one of them has been hanging around my house lately. I mean - HANGING around my house lately!
Kingitused, mida olen ise teinud... Hetkel meenub 2. Esimene neist oli must kassipoeg tolleaegsele parimale sõbrale. Ta oli eluaeg kassi tahtnud vms.
Teine oli ühele erimaiale noormehele, keda sõpruskond kutsus (karupoeg) Puhh'iks. Suur klaaspurk kommi täis, purgi külge aga nööriga tugevalt kinniseotud pisike mängukaru, käpad laiali.
Mida jõuludeks tahaks? Võimalust, et kõik sõbrad ei lase kuhugi vanaemade juurde jalga, vaid saaks ühe mõnusa koosolesklemise maha pidada. Kinkigu nad siis, mis tahavad (armas ja/või kiiksuga on see niikuinii), peaasi, et nad ise olemas on.
Edit:
Kõige jamamad kingid on ilmselt need kooliaja loosipakid.
Ja kingiideena soovitan (kuigi see soovitus on vähemalt oma hea 6 aastat vana ja lõhnab Pepleri ühika järgi) kududa/heegeldada mõnele armsale noormehele ilusad munasoojendajad. Vohh
Muusääs - üks kingiidee on mul endal täiesti olemas - ühele teatud lõngale kudumisvardad kinkida.