Postitas Anonüümne 3:40 10. Mai 2003
Halastussurm on taolistele karvastele elajatele muidugi humaanne lahendus. dr Z aga pakub välja, et las elavad metsikult. Mis neist ikka PÄÄSTA. Mul elas üle-eelmise talve külmade pakaste ajal puukuuris paras pesakond karvaseid elajaid. Muidu poleks ehk väga viga olnud, aga kuivad küttepuud kusid täis. Ja noh – kassi kusi – midagi nii läbitungivat annab otsida. Nõnda siis otsustasin ühel käredal talvepäeval kassid kuurist välja kohutada ja kõik kuuri viivad ligipääsupilud korralikult kinni toppida. Tulemuseks oli kusemise lõppemine ja kasside arvukuse hüppeline vähenemine.
Ausalt öeldes oli päris südantlõhestav ühel talvehommikul kuulda kopsupõletikku põdeva kassi hingamist. Ja küllap oli siin dr Z käsi mängus. See ei ole nali. See on tõesti valus.
Kassid on karjaloomad, kuigi väga tugevad isiksused, ometigi alluvad mingitele karjareeglitele. Nõrgad jäetaksegi surema, tugevad elavad talve üle. Ainus viis kasside arvukuse piiramiseks on lasta neil omasoodu toimetada – mitte jätta neile maitsvaid kalapalu, mitte kallata alustassikesele piimalurri... Sellel talvel polnud ühtki kassi puukuuri ümber noolimas näha, leidmaks kohta, kus kuivad halud täis kusta.
Ega dr Z nüüd nii kassivaenulik ka ei ole. Lihtsalt soovitus – mitte liialt dramatiseerida armsate kassikeste saatusi. Vastasel korral nad vaid sigivad ja sigivad ning heasüdamlik inimene jääbki probleemi ette – kellele järjekordset pesakonda sokutada.