oleneb, millise täpsusega kaarte tarvis on. kõige esimene ja lihtsam asi on Arvo Mägi , mille kaartide läbisirvimisest saab väga yleyldise pildi muinasajast tänapäevani.
ja kust nad jooksid, on võimalik paar aastasada tagasi kindlaks teha, hea õnnega isegi rohkem. Toomas Kiho on kihelkonnapiire taga ajanud pikalt ja edukalt. Regio Eesti teede atlases (1999, muudes vist mitte) on Eerik Leibaku koostatud kihelkonnapiiridega kaart, eri värvides ajaloolised ehk Vene keiserriigi lõpu aegsete maakondade-kihelkondade piirid ylestikku praeguste asulate ja kehtivate valla- ning maakonnapiiridega (loe: kylanõukogu- ja rajoonipiiridega: olgu neetud need, kes haldusreformi pidurdavad ja nõukogude aega seeläbi pikendavad).
kui huvitab mõni yksik kant, siis oleks hea mõte otsida yles sealseid koduloouurijaid, kes teavad ehk peastki ytelda, kui stabiilne ja mis ajast mõni piir olla võib. (millal viimati see kyla kus all oli, kust piir jookseb.) mõisade omavahelised suhted, maa ostmised-myymised peaksid kah mõistlikul määral dokumenteeritud olema, mis kihelkonnapiire ja seetõttu maakonnapiire mõjutavad. suurematest teedest, mis asustusvõrku on kujundanud muinasajast peale, on arheoloogidel ja teistelgi yht-teist ytelda. mõni piir ja mõni jaotus on tõesti väga vana ja ysna tõestatavalt. mõned looduslikud piirid on näiteks 700 aastat enam-vähem paigal pysinud.
allikaid ikka on, aga ma pole ajaloolane ega arhiiviteadlane. (Tank, uu? ytle, millega ja kus mööda panin, palun.) seega midagi muud konkreetsemat öelda ei oska. kaartidest yhte ja kindlat kogu vist polegi, osalt ilmselt seetõttu, et eelmise riigikorra ajal olid kõik täpsed kaardid sama hästi kui sõjasaladus. (ja seetõttu ei oska meil suurt keegi ka keegi kaarti lugeda.)