See on terve fantasy alamžanr.
Esimese hooga meenuvad:
Poul Andersonil oli yks pikem jutt - nimi ei tule meelde ja detailid on ähmased - peategelased olid sõjaväeluures töötav libahunt ja tema naine, psyhhoogiharidusega nõid. Lugu algas rindepildiga II maailmasõjast, kus Kalifaadi väed olid peale Washingtoni äravõtmist kuhugi Mississippi kanti toppama jäänud. Et Kalifaadi pool pidevalt ilma sitaks nõidus, ei saanud Ameerika lohed õhku tõusta, pidevalt oli hämar ja vesine ning tunnimehest paistis nähtamatuks tegava mytsi alt ainult hõõguv sigaretiots. Hiljem selgus, et Kalifaat oli pakte rikkudes valmistanud massihävitusrelva ning lasknud yhe džinni pudelist välja. Nõid-psyhholoog ja libahunt yletasid special ops'igrupina madalalt lennates luua seljas rindejoone ja imbusid sihtmärgini; nõid rääkis džinni psyhhoanalyytilist juttu ajades pudelisse tagasi (tulevaimu hirmutati sellega, et inimene koosneb suures osas veest, vett langeb isegi taevast ja Maa pinnast on seda kah ilmselgelt liiga suur protsent; ja siis... "Kogu mu lapsepõlve eelistas ema mulle minu vanemat venda! Uäää!"), kuna "Saalomoni pitseril on teadupärast eelkõige psyhholoogiline mõju". Jne.
Vladimir Vassiljev, yks mu lemmikuid, on kirjutanud terve rea asju Suur-Kiievist, kus elavad haldjad, orkid, inimesed, päkatsid, libahundid jne jne. Kamp sõidab rongis veoautojahile ja võtab kärakat, keegi korjab pagasist välja pudeli "Elfiiskoje osoboje"-t...
Hetkel saab kirjandusmälu otsa.
Ja muidugi eksisteerivad sellised toredad RPG-d nagu Werewolf: the Apocalypse ja Shadowrun; mõlemat olen mänginud ja mõlemad on toredad. Werewolf on enam-vähem meieaegne, ideaalne noorte ökoterroristide koolitamiseks ja
attitude'ilt äärmiselt synge, Shadowrun on kyberpunk+maagia. Vassiljevilt laenasin sinna kutselise sohvri orc Vasja idee (kellest on kuskil mujal foorumis pikemalt juttu ka, isegi pilt).
Tutvuge, armas rahvas, ja nautige. Väga mõnus.