eriti kõrgel arvamusel endast... huvitav tundub just see mulle, et muidu on eestlased selline vaikne ja rahulik rahvas IRL. Aga siis kui foorumitesse ja delfidesse jms satuvad on hullemad tulehargid kui kõik sitsiilia ja itaalia vanaeided kokku.
Põlema minnakse ei tea millest, ei tea miks. Jäärapäiselt aetakse oma õigust taga, keegi ei taipa aega maha võtta ja siis kõrvalt kaine peaga kogu asja uuesti üle vaadata. Jube hinge lähevad viimne kui üks asi ja väärtushinnangud kukuvad nii metsa minema kui vähegi võimalik. Foorum ja teema saavad nii südamelähedaseks ja OMAKS, et silmi pimestama kipub.
Oma õiguse ja õigluse tagaajamine on paraku tulutu. Esiteks ei ole 99% võimalik teisele pähe PANNA oma arvamusi ja mõttelaadi, seega ei hakka kunagi keegi sind õigeks tunnistamagi. Milleks siis vaevuda? Sisemine meelerahu? BLAH! siinkohal võiks ettekujutada, et isegi kui sul oli õigus ja keegi seda ka tunnistas avalikult, siis mõtle, et ta TEGELIKULT sisimas seda ei mõelnud ja tulevikus saad ikka s*tta kraesse nii kuis kulub. Can you still live with yourself?
Ehk, et siis pikk jutt lühidalt kokku: Mis on asja mõte?