Dragon.ee foorum

Süsteem: Classic World of Darkness – Vampire the Masquerade.
Toimumisaeg: alustame kas Juuni lõpu paiku või Juuli algul. Mängupäev ja kellaeg on veel lahtised.
Asukoht: Tallinn.
Vabu kohti: 0 (kohtade avanemisel muudan seda numbrit).
Tegelased: valida tuleb Camarillat toetavate klannide hulgast.

Tervitus.

Mul on juba tükk aega, V20 lehekülgi lugedes, olnud soov üks uus Masquerade' Kroonika käima lasta. Kahjuks pole mul grupi kokku ajamine just kõige paremini läinud. Oli kaks mängijat, kuid ma viskasin neist ühe välja. Ta munchkinlikud tendentsid hakkasid juba tegelase loomisel liigselt välja paistma. Sealt läksid temaga asjad ainult allamäge...

Seega, sooviks ma kahte-kolme mängijat, soovitavalt selliseid kes ei ole varem Masqueradi mänginud. Jah, just nii. Mu põhjuseks on see, et ma tahan Masqueradiga kokku puutunud inimeste hulka suurendada. Sobivad täiesti ka need inimesed kellel pole varasemat rollimängukogemust. Ka varasemad Masqueradi sõbrad on oodatud, uhiuued on lihtsalt nn. "eelisjärjekorras".

Mängust endast niipalju, et tegevus toimub Eestis ning kuigi lugu ise on põhiliselt Jyhadile, ehk siis sajandite pikkuselisele üksteisele ärakeeramisele, suunatud, tuleb aeg-ajalt ka materdamist ette. Ainsaks tingimuseks mängijatele on hea inglise keele valdamine. Raamatuid ma ümber tõlkima ei hakka, kuid asju võin alati selgitada.

Kontakt: privaatsõnumi kaudu.

Süsteem: leveleid pole, omadusi oskusi ostad endale xp eest. Mängija jaoks mugav, mängujuhi jaoks mitte eriti, arenenumatele persoonidele vastaste tegemine on tihti ajakulukas. Numbrid on pisemad kui dnds, kui sinu Strength on 6, siis oled üleinimlikult tugev. Mäng käib (paljude) kümneküljeliste täringutega. Enamalt jaolt mugav, aga näiteks automaadivalangu tegemisel on täringuid nii palju, et and ei taha pihku ära mahtuda ja kipuvad ka peale viset põrandale kukkuma.

Setting on äärmiselt põnev, vampiiriühiskond on jagunenud klannideks, kes omavahel võitlevad, sõbrustavad või rivaalitsevad ja intriigi on selles settingus palju. Igal klannil on oma stiil ja ka erinevad võimed ja omadused. Intriig sünnib selles mängus peaaegu iseenesest. Mõneti sarnaneb setting Anne Rice-i raamatutele ja filmile Underworld (white wolf ja underworld käisid selle pärast kohtus, sest sarnasus oli liiga selge). Mängu nimi on masquerade, sest vampiirid varjavad ennast kõikvõimalike vahenditega inimeste eest.

Kui versioonidest rääkida, siis kolm viimast nendest mida sa mainisid on üsna sarnased, erinevused detailides. Kaks viimast peaksid olema täpselt samad, aastapäeva puhul anti vanad asjad uuesti välja, sest mängu arendamine lõpetati 2004. Setting on versioonidel mõhimõtteliselt sama, kuid mängu arenedes muutus mängu "mütoloogia" üha keerukamaks. See viimane oli ka põhjuseks, miks mäng 2004 lõpetati ja tehti uus. Mütoloogia oli uustulnuka jaoks liiga keeruline.

Mart vastas päris põhjalikult enamikule su küsimustele.

Me kasutame 20th Anniversary Editionit, ehk siis V20. See on praktiliselt üks hiiglaslik raamat, kuhu on kokku pressitud kõige vajalikumad kohad erinevatest Revised Editioni raamatutest ning tänapäevaga kurssi viidud, et tekst ei tunduks kümne aasta vanune. Pisikesi reeglimuutusi seal siiski esineb, aga need pole eriti märgatavad.

Minu teada on selle RPG seeria fännid igat uut versiooni paremaks kui eelmiseks pidanud. Tõenäoliselt sellepärast, et igas versioonis muutusid eri klannide vampiirid reaalsemaks. Mõned naeravad siiamaani ühes vanas raamatus ilmunud illustratsiooni üle, kus üks Malkavian suudleb kala. 2e ja Revisedi üle küll vaieldi natuke, aga enamikule paistis Revised rohkem meelt mööda olema.

Tahan! V20 tundub jah tänapäeval ainuõige valik olevat. Mis diil on muidu oWoD ja nWoD settingutega. Kas see nWoD ongi see millest Mart rääkis, et klassikaline setting sai "täis" ning selleks loodi uus setting? Mille poolest need erinevad?

On jah. Vanas, või siis klassikalises WoDis olid küll mängijatel oma tegemised, aga samal ajal toimusid ka selles maailmas endas erinevad sündmused. Tähtsad NPCd tulid ja läksid, üks vampiiriklanni esindaja lahkus Camarillast, seega jättes nad ilma "kaitseta". Taolisi sündmuste arenguid oli raamatutes päris tihti. See maailm tundus "elavana".

Oluliseimaks sündmustejadaks oli märgid Gehennast, ehk siis maailmalõpust. Mulle meeldis selle juures kõige rohkem see, kuidas praktiliselt igal vampiiril oli oma arusaam ning seisukoht enda ümber toimuva kohta. Mõned hakkasid aktiivselt tegutsema, et seda ära hoida, tihti sattudes konflikti teiste "Gehenna äraajajatega", kellel olid hoopiski omad arusaamad sellest. Mõned jälle pidasid kogu seda maailmalõppu suureks jamaks või isegi kellegi vandenõuks.

Igatahes, kuna neid märke hakkas rohkem ja rohkem tulema, siis kunagi pidi see asi ka lõppema. Kellel oli õigus? Kes teab.

Uues WoDis sellist tagataustal käivat lugu ei ole, kui sa just seda ise ei planeeri. See on üks põhjustest, miks ma seda veel proovida pole tahtnud (generatsioon ja mõned teised aspektid tunduvad mulle ka huvitavamad kui nWoDi vastsed, aga see selleks). Üks asi, mis mulle muidu nWoDi juures hirmsasti meeldib on nende Covendandid. Võib-olla poogin selle idee kunagi klassikalisse WoDi ka kuidagi sisse.

Miks sa alles suvel tahad mänguga alustada? Ei jõua oodata . V20 on seni ikka hull piibel olnud. Oma 100 lk-d olen läbi saanud kuid ikka pole õrna aimu, kuidas see mäng käib (süsteemi reelgid tulevad hiljem). Loetu on aga nii võrd lahe, et vahepeal olen lisaks uurinud teisi White Wolf-i mänge.

Kuigi V20 on hea valik vampiirimänguga algust tegemiseks (kogu materjal on ühes köites tervikuna koos), on ka nWoD seeria mängud väga head. Seal on siis World of Darkness core raamat ja siis sellega koos töötavad erinevad mängud koos oma taustaga. Silma on jäänud eriti Changeling ja Mage. Changeling on ikka eriti jube, kus kogeb isiklikku õudust nii et raputab, iseasi kas see mängus nii välja kukub. Mage aga võimaldab võlukunsti ise improviseerida. Kunagi üritan neid vähemalt lugeda.

Klassikalises WoD-is on kah Changeling ja Mage olemas, kuid Changeling uues seerias on hoopis teine mäng. Mis aga nWoD-is enam tehtud ei ole, on kõikse õudsam mäng - Wraith: the Oblivion. Seal ollakse siis kummitus, kes ei saa oma viimsesse puhkepaika tagasi minna ning on sunnitud olema elavate maailmas lõksus. Põnev element on selle juures see, et teised mängijad mängivad selle hinge erinevaid varjundeid. Tegemist on väga creepy mänguga, mis ei müünud eriti ja mille tõttu see ära lõpetati. Olen suht kindel, et nii tumedat ja psüholoogilist teemat ma kellegi muuga kui väga lähedastega mängida ilselt ei soovikski, aga lugemise listi läheb see ikka.

Igatahes on imeks pandav, millega White Wolf on aastate jooksul hakkama saanud ja mul pold sellest varem õrna aimugi.