surmapõhised olendid

[surra]

[ohpuu]

nii. sai veidi Saareste sõnaraamatut sirvitud. vastavustega ikka ei viitsi tegelda (ehk veidi hiljem, nt hommikul), ikka pean vanu sõnu paremateks uutest. allpool tuleb saak, mis hõlmab igasugu kolle, aga nende sõnadega annab suht palju mängida, tähendused on neil ju hajuvad ja tihti ebamäärased. sõnad on vabavara. niisiis:

märksõna TONT, Saareste Eesti keele mõistelise sõnaraamatu 4. köide, vg 27-38, huviväärsemat

nukk (: nuki) 'tont' : Kül on mõnnigi ö, kus innimene ennam kui teisel aeal nukka ja tonta ja viirastusi kardab (Fm. KK I 55)

kojus ehk kojutus 'tont, vaim' (Wiedemann.: Kagu-Eesti)

koba (~kobi, kõba) 'tont' (Wd, Virumaa)

käis : käise 'tont, ümberhulkuv vaim' (Wd)

öökaaper 'tont' (Wd)

kalkar 'mingi vaim e. tont' (Jõelähtme ~ praegune Maardu )

hiirkatt 'mingi tont'? (Häädemeeste)

mumm : mummu 'tont, (laste)hirmutis' (Mulgi, Lõuna-Tartumaa): hakkas lastele mummu tegema (mingi moonutisega) | võeti vana kasukas või suurem riie ümber, tehti karu häält: mumm-mumm! | käidi pimedatel öödel akna või ukse taga kolamas, hirmutamas, öeldi siis: tegi mummu' (oHpuu: kõlbab ntx golemiks, kui võtta eelduseks, et varem osati mumm kokku panna ja ei pidanud teda ise kehastama)

puss e. püsa e. pusa 'koll, lastehirmutis': pusa tuleb! samast ooperist papu, öök, pöök, pöö.

kõigus - ei tea, mis loom. aga kõlab vähemasti sama hästi kui lich

kõmbakas - samad sõnad

üübijas e. üübilane 'tont, salalik inimene' (Jõhvi): üübijad ja vilisuud pidid olema saunas (oHpuu: seostub mulle ööga)

vilisuu 'külm'. vt eelm

veripard 'mingi kardetav metsatont' (Väike-Maarja): veripard, seda looma metsas kardeti | see mees kardab veriparda

verihammas (Jõhvis olla nähtud)

vilbus (vilpus) 'vilpasti silmade ees liikuv kummitus': mõtuse püüdmise man oli aga enamasti alati vanatontide ja vilbustega tegemist olnud (Tarvastu) | hoia ikka kuu poole, et vilbuse vari ei satu sinu peale, siis jääd raskesti haigeks! (Palamuse; oHpuu: kõiksugu kooljatega maadeldes tasub ka kuu poole hoida, nii et koolja vari sulle peale ei paistaks, muidu jääd alla. pekske mind, et ma selle terve loo teile otsiks, kui tahate) | vilbus on kurja käsk, vilbus on kurja inimese käsu all (Tarvastu; seega on osatud teda ka välja manada) | vilbus on nagu kahetis ja nõidus (Paistu)

partevanamees 'lastehirmutis, kes rehetoas partel elavat' (Lüganuse)

lummutis mingisugune tont

raitkuju 'vaim, peletis' (Wd)

soonik 'tont' (Emmaste)

nigul 'paha vaim' (Kuusalu kagunurk): nigul on võrgud ära nõidunud

kuju ~ koju e kujutus e kujatus (Kadrina) ehk VARJUKUJU: käib kui kuju ringi.

kujuline 'surnu vaim': seal peab varjuliste valda, kujuliste külasida perekasti peesitama

varjuline 'surnu vaim'

toodapea 'mingi tondikuju' (Keila): toodapea sai õlest tehtud, 2 jalga all, õlenupp otsas (oHpuu: vt kommentaari mummu juures)

tönk : töngi 'tondikuju, puust lõugadega ja lina peal' (Saaremaa, Kihnu): tönki tegema

mardus ~ marras ~ mardajus ~ mardavus ~ margus 'surmahaldjas, surma ettekuulutaja, ennustaja tont; õnnetus': miks sa nii ehmatanud oled, kas nägid mardust? | kuulsin metsas marduse häält | ta on valge nagu mardus | mardus hulgub põrandal valges riides | kui külmaga uks lahti ununud: pane ruttu uks kinni, mardus tuleb! | see viirastus, keda nägid, oli küll Jüri mardus, sest Jüri oli ju meil | see ülespoodu oli küll mardus | kui inimene suri, siis mardus käis kodu | nägi videvikus mardust | ei tea, mis mardus sellele haigele mehele on peale tulnud | kui külas keegi surnud, siis kardetakse marrast | marras ketrab, öeldakse, kui tuul vuristab | ilmus nagu mardus | kõndis mu kannul kui mardus | mardus oli mitmet moodi, enam teda ainult kuuldi, ei nähtud; enne surma öeldi: see oli mardus, kui nähti surma kuulutajat tonti; kuuldi mardause koputamist; vahel oli mardus härja taoline (Kuusalu) | naabritalu poolt tuli meie poole üks valge mees - kes ta muu ikka on, kui mardajus | Saba peal olid siidi sängid, siidi sängid, niidi mängid, kus magas marduse proua, magas hiie neitsikene (rahvalaul) || kirjandusest: sinisena, taevasinisena kuumab marduse särk litrite kilgendava tule all (Vde MP 233) | hoone vabiseb ja paugub, nagu tormaks vastu luuke kari marduseid ja puuke (Alv. MP 24)

seamardus: kui sealt metsa vahelt lähed, siis seamardus tuleb! (Väike-Maarja)

viruskikas (oHpuu: cockatrice? muu mõistatuslik elajas?)

tuhkataat (Pärnu-Jaagupi)

mukerjaan 'mingi manguja ja hävitaja koduhaldjas' (Kuusalu)

Pukk-Mats

kääbakas

anik - tema elab vees

maa-alused e maa-alune rahvas e maaljad e mailased 'surnuist põlvnevad pisiolendid, kääbused, kes maa all elavad': maa-alused tikutavad | Ma-Emma ehk Ma-Allusid teenima

maanalane ~ manalane ~ maadlane vt eelm

putus '?maa-alune?' (Tarvastu)

marumemm - tuule-ema sugulane. murrab metsa maha.

[ohpuu]

ööema: minu ema ütles minule, et kui sa ketramise õhtu maha jätad, võta vokil nöörid pealt ära, muidu ööema tuleb ketrama; mu ema ei ole ööema voki taga näinud, aga vokk käis kärmest-kärmest ümber kui mürises (Tõrma) | vanad rahvas ütlesid, kes näeb aga seda ööema ketramist, see mingu võtku voki rattast kinni, siis on temal igavene töö jõud (Tõrma)

ehaema 'ööema' (Alutaguse, Kõdavere ja mujal Tartumaal): kui keegi on kange ketrama, siis öeldi, et see on ehaema vokki katsunud! (Tartu-Maarja)

melk 'mingi piima joomas käiv vaim'

müüstrik 'mingi tont' (Räpinä)

hiieneitsid hiieneitsid olnud, punased kleidid seljas, ja punased koerad olid seltsis (Hiiumaa, Käina kihelkond, Kassari; oHpuu: seda hiiemetsa ei ole enam alles, aga ta oli seal Kassari saare peal Esiküla ja Tagaküla vahepeal, seal nad tantsisid. ja neid, kes ei teadnud sõnu või ennast korralikult ülal ei pidanud, neid nemad kiusasid igat moodi. ei ole kuulnud, kas lausa inimohvreid oli)

ong : ongu ~ onk : onga 'majahaldjas'

metshallid 'pika habemega metshaldjad' (Wd: Saaremaa)

mereveised (Emmaste, Pühalepa)

jõekull 'näkk'

varn : varni 'näkk' (Räpinä)

siit edasi tulevad kyll aint kooljad-kalmulised

kodukäija ~ kodukäibija 'kuri surnu, kelle vaim hauas rahu ei saa ja endises kodus käib kummitamas' (peamiselt Põhja-Eesti): sagedasti ilmub kodukäija inimese näoga ja enamasti valges riides; kukelauluga lõpeb kodukäija võim maa peal (Rakvere) || (Gösekeni saksa-eesti sõnastikust:) gespenst (spectrum) waim, koddokey (oHpuu: seega sama mis spectre, kui Gösekeni ladina keele oskust uskuda)

kääbas : kääpa (Martna, Kullamaa) ehk kääp 'kodukäija, tont': seal metsas elasid kääpad ~ kääbad | hundid pidada kääpad ~ kääbad ära sööma

kääpjalg 'neljajalgne kuri tont, kodukäija' (Hiiumaa): kääpjalg luusib videviku ajal ümber (oHpuu: ei annaks pead, et ta nyyd alati neljajalgset tähendab. sõna on selleks liiga hea. zombit tähistama suurepärane)

kaipjalg 'kodukäija, mingi õudne olend, käib kahel jalal' (Jõelähtme)

kaapjalg 'kodukäija' (Kuusalu): kaapjalg käis peale surma kodu | siis oli kaapjalg, musta mantliga mees, ülejala nende järel jooksnud

kaputjalg vt eelm

kooljas 'kodukäija' (Lihula)

nook : noogi 'kodukäija, öösiti rändav surnu, hirmutis, tont, majavaim' (Hiiumaa, Muhumaa; oHpuu: vali ise, kelleks pead): kui vihmase ilmaga vahel ka päike paistab, käisid noogid aiateivaste otsas endid vihtlemas | täna sajab noogivihma | läks noogi putru saama! (öeldakse matuselise kohta) | tont on ikka õud asi, paha, aga nook on surnud inimene | noogid olid alati mitmekesi, kurja nad inimestele ei teinud | surnuaia peal peab nähtama õud asja, needsamad need noogid on (Pühalepa) | kui nad sinna lao juurde said, siis nägid nemad ühe noogi e. kaave | nook või kadu või tont, ühetasa mehed kõik puhas (Pühalepa) || (Göseken:) betrübnis (Gespenst) noock, koddo key

vaan : vaani 'kodukäija' (rahvalaulust)

külmking 'kodukäija, undlikku surma surnud või ristimatult maetud lapse vaim' (Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa): külmking huilgab metsas ja eksitab inimesi | üks mees juhtunud ühe hommiku vara aiateibaid otsides üle külmkinga raja minema ning näinud kahte imelikku poissi sealt urisedes omale vastu tulevat; siis mees saunanud ühe ilmatu aja metsi kaudu; kui ta siis koju jõudnud, jäänud üsna rõhveks maha | kes üle külmkinga raja (külmkinga jälgede) läheb, eksib ära | Küla naised külmadkingad, valla naised valelikud, ütlesid meheta jääma (Järva-Jaani rahvalaul) | külmkingaga hirmutati lapsi, et nad talvel külmaga majast kaugemale metsa ja külasse ei läheks (Jämaja) | külmking on kuri, liigub öösi (Mustjala) | külmking käis, tõi äkise haiguse (Mustjala) | külmking on nõiaasi (Mustjala) | külmking on tont, liigub õhtuhämaruses (Karja) | Kallis akkas kudumaie, Külmankinga keavetama; See pole koolia kujutud, Külmankinga keavetatud (Mustjala Vanast Kandlest) || Pikset kartsime meie väga, sest välgu nool lööb "külma kinga". Ka seda olime kuulnud, et külmking pidada järve vett mööda niisama jooksma, kui maa päälgi (Mm. ÕJ 35) | Ka täna kõneles isa sellest, kudas soo pealt hundi silmad sügisesel ööl nagu küünlatuled paistnud, sest hundid olnud külmkinga taga ajamas (Mm. IT 82)

kooluking ~ koolukäng Lõuna-Eesti külmking

kadu : kadu ~ kadu : kao 'kodukäija, tont' (Hiiumaa, Wd): üks vana kadu oli seal heinalao suu juures üleval | kadud on üks õud asi, lööb silma ette (Pühalepa) | nook või kadu või tont, ühetasa mehed kõik puhas (Pühalepa)

kõdu: va kõdu läks sandiks, va kõdu ei saa rahu haudaski (Pühalepa, Kassari)

kaave 'kodukäija' (Hiiumaa): kui nad sinna lao juurde said, siis nägid nemad ühe noogi ehk kaave || Gespenst, spectrum Kave (Göseken)

varp : varbi 'tont, kodukäija, surnud nõid' (Rapla, Audru): varbil oli suur võim

moorgli 'kodukäija, luupainaja' (Koi)

luupainaja ~ luupainakas ~ luupaine ~ painjalg ~ painjas ~ painakas ~ painaja '(surnu) vaim, kes magajaid käib vaevamas, tallamas': kui õhtul on kõht väga täis söödud, siis käib sagedasti luupainaja peal || (incubus) painaja, painsuck (Göseken) | Alp (die Maar) pain : painu (Göseken)

tallaja 'luupainaja' (Põhja-Läänemaa, Lääne-Harjumaa): kui tallaja peale tuleb, siis liiguta parema jala suurt varvast, kohe läheb ära!

luupatakas 'luupainaja, tallaja' (Põhja-Pärnumaa)

muutsija ehk inimese muutsija 'luupainaja' (Koi)

[Irve]

Tänud oHpuule huvitava nimekirja eest. Kommenteeriks kaht sõna:

Kõigus - tõepoolest üks esimesi lichi väärilisi sõnu.

Kääbakas - see on hea sõna undead-i jaoks. Viitab natuke vildakusele ja looduse seaduste vääramisele, kääbastele ning mis peamine -- vähemasti minu keelevaist lubab seda kasutada nii keha omavate kui spektraalsete undeadide kohta. Teised kaks undeadi vastet viitaksid minu nägemuses just ühele neist kahest liigist - kojus (kehata) ja kooljas (kehaga).

[Mant]

varp : varbi 'tont, kodukäija, surnud nõid' (Rapla, Audru): varbil oli suur võim

see peaks ilustu litchi vaste olema.

[Teemon]

umm mis on ebasurnul undeadi vastena viga?

[ohpuu]

[sippo]

[sippo]

[Teemon]

kas undeadid polegi siis ilged ja ebameeldivad tegelased?

aga kooljas k6lab kyll p2ris h2sti

offtopic - paljasperse-räbalkana cockatrice vastena on minu isiklik lemmik eestikeelsetest kollinimedest

[surra]

minu arvates samuti:

"... läxid võitlusesse kooljatega..."

[Teemon]

[ohpuu]

[sippo]

[Ryhkija]