kõigepealt: järjekordne tunnustus Tinzule Suure Töö eest ja tänu Irvele sisuka kommentaari eest, mis mõtted liikuma pani.
teiseks, yks öine mõte:
arcane spell -
nõidus
divine spell -
loits
et kõik maagia jagada pooleks: nõidusteks ja loitsudeks. kes tegeleb nõiakunstiga, kes lausub loitse. sest Väga Heade Jumalate väega, kes igasugu nõiakunsti ei pruugi sallidagi, nõiduda oleks patt.
nõiduste või nõiakunstide tegemiseks on tarvis teada
nõiasõnu, jumalaväeliste pyhade loitsude lausumiseks on tarvis teada
väesõnu (mõlemad
verbal components); peale selle on abiks
liigutused (
somatic components),
keskendumisvahendid (
spell focus),
nõiarohud või
võlumisvahendid või
nõidumisvahendid (
material components). pean siiski tunnistama, et mul pole veel kõikide nõiarohtude kohta yldist sõna, millega rahul oleksin. (nõiutud eseme omaduste äratundmisnõiduse juures ärajoodavat pärli on raske rohuks nimetada ju ometi? konkreetsemal tasemel võib nimetada taimedest nt
nõiahammast,
nõiakolda,
nõianõgest,
nõiapähklipuud, aga neist on siin vähe abi.)
kolmandaks, muid ja pisemaid asju:
mantikoor on d&d-väliselt ja varem olnud ikka mantikoor. (kuigi ainus allikas, kus tean seda sõna kindlalt tarvitatavat, on dr Art Leete raamat
Põhjarahvad antiigist tänapäevani. sealt on seda sõna raske leida.)
deep dwarf - miks mitte
syvapäkapikk, syvapäkkar nagu syvakosmos ja syvastruktuur vms...
subdual damage - ajutine kahjustus või vigastus
vermin - kahjurid?
hide - äkki peitumine pigem kui peitmine? _enda_ ära peitmine ehk peitumine?
screen on ikka sirm, kui ta just aknavõrk ei ole.
familiar =
nõialoom.
nõialoom on selle nähtuse vana nimi meie keeles. pole mõtet uut teha. kärnkonnasid nimetati vist vanasti ka
nõiakonnadeks, kui ma ei eksi.
(aga enne kui see
nõialoom mulle meelde tuli, jõudsin moodustada järgnevad: abiloom, abivaim, abielajas, abilind, abistajaelukas, abistajaloom. öine aeg, mis teha. uusšamanistidele võib meeldida veel sõna
väeloom.)
inn - kõrts pakub öömaja ju kah. 'võõrastemaja' on veidi peenem koht ja see mõiste (millele vastavad saksa _Gasthaus_, vene _gostinica_ ja inglise _hotel_) jääb minu meelest ja puhta kõhutunde järgi stampforgotteni pseudokeskaja miljöö sõnavara päritoluajast veidi hilisemasse perioodi, suht lambist pakkudes näiteks kohvikute tekkega samasse järku (kohvikud said hakata Euroopas tekkima peale aastat 1683).
domain - vald ja valdkond võivad täiesti vabalt synonyymidena käibida (nagu kõikides muudes ymbrustes tavaeesti keeles: nad ongi ju synonyymid, sest seda '-konda' sinna 'valla' lõppu ei viitsita alati ju välja öelda).
tasuks tähele panna, et 'vald' esineb siinsetes ymbrustes põhiliselt käändes, eriti omastavas käändes ('valla') ning yhendites, nt 'päikese valla loits', 'sõja valla loits'. kui konkreetse valla nime ei mainita, siis tuleb selle sõna yldise loomu tõttu ikka tema ette midagi, nt 'oma valdade loitse saab preester nii või naa', 'selle valla loitsudega on selline lugu'.
(õigekiri võiks olla ka 'päikesevalla loits', 'sõjavalla loits': lihtsam on muidugi lahku kirjutada, kuigi tegelikult öeldakse seda sõna niiehknii välja liitsõnana, mistõttu oleks aus ta kokku kirjutada. aga eesti õigekiri ongi selle koha pealt suht imelik.)
mulle meeldib ytelda lyhemalt 'sõjavald', 'ilmavald', 'päiksevald', aga see on maitse asi (mõne kõrva võivad need sõnad juba pooliti või täiesti riivata), nii et tuleks igal juhul paralleelvormidena sallida 'sõja valdkonna loitsu' ja 'ilma valdkonna loitsu' jne. mõne valdkonna nimega käib paremini kokku pikem, mõne omada lyhem paralleelvariant. ja nt 'valdkonnaloits' on igal juhul parem kui 'vallaloits', aga mulle ei tule pähe yhtegi ymbrust, kus 'valdkonnaloits' saaks esineda ilma täiendita ja abstraktse mõistena. ikka paneb minu keeletunne selle sõna ette täiendi, mis ta mõne(de) konkreetse(te) valla/valdadega seostab (olgu see täiend siis kasvõi deiktik: 'mingi', 'see', 'oma').
sisetasand = sisemine tasand. täielikud synonyymid, sallitagu paralleelvormidena. pole põhjust yhte teisele eelistada, eri keelelised ymbrused (laused) valivad endale ise, kumb paremini sobib. (tuleb oma keelt usaldada ja pole mõtet endale oma lihast keele asemele puust keeleproteesi vestma hakata, nagu ikka.) samamoodi välistasand = välimine tasand.
niih. seigad ja seiklused. kas see kogukompleks on inglise keeles
encounter - module/adventure - campaign?
kui jah, siis võiks talle mõisteliselt vastata
stseen - avantyyr - mäng,
kus
stseen (draamatermin) - ajavahemik yhe näidendi (olulise) tegelase lavale tulemise ja lavalt lahkumise vahel EHK aeg, mil laval viibib yks ja seesama hulk olulisi tegelasi; siinses kontekstis ebaoluline tegelane on ylemteener või kuller (kui too kuller või ylemteener siseneb, ytleb: "aulik isand, teile on kiri", ulatab selle kirja ja lahkub, siis see syndmuste jada EI OLE stseen); d&d-kontekstis pole oluline tegelane ork nr 21 või hunt nr 5, kes poole lahingu pealt kohale tuleb ja targalt vaatab, kuidas minema saab või lollilt surma saab.
avantyyr (ryytliromaani osa) - tyypiliselt: ryytel on oma senjööri õukonnas, kusagilt tuleb abivajaja, kes kurdab oma muret (pystitab ylesande), ryytel võtab endale ylesande täita, läheb läbi paksu ja vedela, seikleb mööda maad ja ilma ringi, kohtub paljude huvitavate tegelastega ning tapab neist mõned ja lõpuks täidab vastuvõetud ylesande, kohtub veel kord ylesande andjaga ning lõpuks pöördub oma senjööri õukonda tagasi.
ma ei tea, kas sellest nyyd mingit abi on. stseeni võib muidugi nimetada seigaks ja avantyyri seikluseks, või siis terminite parema eristamise nimel kasutada skeemi
stseen - seiklus - mäng
või siis leida nendele mõistetele veel paremad sõnalised vasted, kui mõisted määratletud mahus tarvitada yldse kõlbavad.
(yks mõiste on veel episood, folkloristikaterminina: enamasti avantyyri mõõtu lood jaotuvad episoodideks, mis võivad vabalt koosneda mitmest draamatehnilisest stseenist; draamaterminina: stseenist väiksem yksus, väidetakse kõrvalt; kirjandustermin on ta vist kah. mina selle mõistega ei oska siin midagi teha, sest tema võimalikud tähendusmahud kõigis kolmes vallas on mulle praegu ysna udused. rahvaluuleteaduse koha pealt võin asja veidi selgitada, aga ilmselt ei leia aega õiget raamatut kätte leida varem kui kahe nädala pärast.)
lõppeks yks kysimus, mis pole retooriline: miks ei kõlba ETTINi vastena lihtsalt 'kahepäine hiiglane'? kas neid kahepäiseid hiiglasi on teisi sorte kah? (yks põhjus: ma tean, et bioloogid kahe sõna yhendist koosnevaid liiginimesid ei salli, aga ametliku ja systeemi sobiva nimena võiks siis konstrueerida _kakspeahiiglase_ (vrd _suurnokk-vint_
), aga tingimusel, et keegi seda tegelikult tarvitama ei hakka.)
Dragon.ee
KKK
Rollimängud
Kivitsõõr
Drägon
Larp
Otsing
Kaart
Viited
Hinge kinni löömisega oli jah jube peamurdmine, paremat lihtsalt ei tulnud tol hetkel.
