Kriteeriumitest
Postitatud: 22:20 10. Aug 2003Järgmine suurem asi mille kallal tahan nokitsema hakata on ilmselt Dungeons & Dragonsi reeglistiku terminoloogia eesti keelde ümberpanek.
Aga selleks peaks kriteeriumid ära sõnastama, õigemini täpsustama.
Tõlge peab olema mängitav. See tähendab seda, et terminoloogia ei tohi kõrva kraapida. Kui midagi ei leia, tuleb leppida sellega millega on võimalik kõige vähema vaevaga harjuda. Tahaks vältida sõnu, mis ka kümnendal kuulmiskorral naeru purtsatama ahvatlevad nagu seda on näiteks rüperaal.
Mängitavusest kasvab aga välja dilemma -- kuivõrd oluline on säilitada ühilduvus inglise keelega? Peamine põhjus sääraseks käitumiseks oleks see, et eesti keeles mängima õppinud inimene saaks minimaalse vaevaga hakkama ka mängus mis seda ei kasuta. Ka on tarvis mõista inglise keelseid algmaterjale, sest tõenäoliselt me mingit salatõlkevabrikut ei ava. Kas tõlkida termineid või nende taga olevaid mõisteid?
Peamine vastuargument on sõnade kvaliteetsuse kahanemine mängu enda ajal, sest tuleb end piirata. Hit point oleks näiteks otsetõlkes tabamuspunkt, muul juhul võiks ta olla elupunkt või kasvõi elusilm.
Teine küsimus on selles: kas peaksime vältima keelde juba väga ära mugandunud sõnu. Tämm on hea näide sellise sõna kohta, hiilimine halb. Kindlasti ei taha üle võtta larparite kvarterstaffe ja skeilmeile.
Kolmas küsimus selles kas peaks vältima täiesti uute sõnade tuletamist? Scry puhul näiteks julgeksin täiesti uue sõna otsida. Selliste miinus on harjumise aeg, pluss aga võimalus mängida sõna kõla, seostuvate sõnade, lühiduse ja mugavusega.
Neljas see et kas on mõtet otsida sõnu, mida tavakeeles veidi harvemini kasutatakse. See aitaks neid sõnu kergemini muust tekstist eristada, küll aga on need sõnad tänu oma harjumatusele vahest ehk pisut pentsikud. Võimalik et nad on juba ka määratluse järgi pentsikud, ning seetõttu teistele sõnadele alla vandunud. Siia alla käiks ka Nutikus - Intelligents küsimus INTi vastena.
Minu enda seisukoht oleks midagi sellist, et ühilduvust inglise keelega eesmärgiks omaette võtta ei taha aga kui on kaks enam-vähem võrdse "headusega" sõna, valin selle, mis on lähemal originaalile, sest see aitaks kaasa olemasolevate raamatute mõistmisel. Mugandunud sõnu mina väldiksin v.a. väga erandjuhul, kui sõna kasuks räägib väga palju argumente (Tämm). Täiesti uute sõnadega tuleksin lagedale viimases hädas. Haruldasemate sõnadega prooviksin võimaluse korral õnne.
Korralduslikust küljest näeks töö nii välja, et hakkan valdkonniti vasteid leidma, iga valdkonna kohta tuleb foorumisse kommenteerimiseks mustand, siis panen sõnad hoiule. Võiks mõelda ka sellele, et teha kaks versiooni -- üksühene n.n. director's cut ning inspireeriv alternatiividest koosnev ja kommentaaridega versioon.
Ja palun siin postis toodud näiteid puhtalt illustreerivate näidetena näha, oluline on näha probleemi mis küsimuse põhjustab, mitte sõnapaari ennast.
Aga selleks peaks kriteeriumid ära sõnastama, õigemini täpsustama.
Tõlge peab olema mängitav. See tähendab seda, et terminoloogia ei tohi kõrva kraapida. Kui midagi ei leia, tuleb leppida sellega millega on võimalik kõige vähema vaevaga harjuda. Tahaks vältida sõnu, mis ka kümnendal kuulmiskorral naeru purtsatama ahvatlevad nagu seda on näiteks rüperaal.
Mängitavusest kasvab aga välja dilemma -- kuivõrd oluline on säilitada ühilduvus inglise keelega? Peamine põhjus sääraseks käitumiseks oleks see, et eesti keeles mängima õppinud inimene saaks minimaalse vaevaga hakkama ka mängus mis seda ei kasuta. Ka on tarvis mõista inglise keelseid algmaterjale, sest tõenäoliselt me mingit salatõlkevabrikut ei ava. Kas tõlkida termineid või nende taga olevaid mõisteid?
Peamine vastuargument on sõnade kvaliteetsuse kahanemine mängu enda ajal, sest tuleb end piirata. Hit point oleks näiteks otsetõlkes tabamuspunkt, muul juhul võiks ta olla elupunkt või kasvõi elusilm.
Teine küsimus on selles: kas peaksime vältima keelde juba väga ära mugandunud sõnu. Tämm on hea näide sellise sõna kohta, hiilimine halb. Kindlasti ei taha üle võtta larparite kvarterstaffe ja skeilmeile.
Kolmas küsimus selles kas peaks vältima täiesti uute sõnade tuletamist? Scry puhul näiteks julgeksin täiesti uue sõna otsida. Selliste miinus on harjumise aeg, pluss aga võimalus mängida sõna kõla, seostuvate sõnade, lühiduse ja mugavusega.
Neljas see et kas on mõtet otsida sõnu, mida tavakeeles veidi harvemini kasutatakse. See aitaks neid sõnu kergemini muust tekstist eristada, küll aga on need sõnad tänu oma harjumatusele vahest ehk pisut pentsikud. Võimalik et nad on juba ka määratluse järgi pentsikud, ning seetõttu teistele sõnadele alla vandunud. Siia alla käiks ka Nutikus - Intelligents küsimus INTi vastena.
Minu enda seisukoht oleks midagi sellist, et ühilduvust inglise keelega eesmärgiks omaette võtta ei taha aga kui on kaks enam-vähem võrdse "headusega" sõna, valin selle, mis on lähemal originaalile, sest see aitaks kaasa olemasolevate raamatute mõistmisel. Mugandunud sõnu mina väldiksin v.a. väga erandjuhul, kui sõna kasuks räägib väga palju argumente (Tämm). Täiesti uute sõnadega tuleksin lagedale viimases hädas. Haruldasemate sõnadega prooviksin võimaluse korral õnne.
Korralduslikust küljest näeks töö nii välja, et hakkan valdkonniti vasteid leidma, iga valdkonna kohta tuleb foorumisse kommenteerimiseks mustand, siis panen sõnad hoiule. Võiks mõelda ka sellele, et teha kaks versiooni -- üksühene n.n. director's cut ning inspireeriv alternatiividest koosnev ja kommentaaridega versioon.
Ja palun siin postis toodud näiteid puhtalt illustreerivate näidetena näha, oluline on näha probleemi mis küsimuse põhjustab, mitte sõnapaari ennast.