Dragon.ee foorum

see on ju kokkuleppekysimus.
hetkel tegu rollimängudega ja siin on ju valdkond kitsam

Valdkond kitsam, aga eelnevast arutlusest tuli välja, et level osades kohtades võiks ühtemoodi tõlkida ja osades kohtades teistmoodi

Ei räägi

Väitsin, et raske on ühele ingliskeelsele sõnale ühes eestikeelset vastet pakkuda kui seda sõna kasutatakse erinevates tähendustes ja kontekstides.

Mitme vaste korral on kõik OK

Tõepoolest. Kusagil teemas oli mingi algaja, kes tundis huvi miks tema level kaks maag level kaks loitse ei mõista manada.
Kui on aga kaks sõna, siis ei teki küsimust miks teise taseme maag teise keerukusastmega loitse ei oska, kuna sõnad ei kattu.

nojah. aga seda mängu on tõlgitud ka teistesse keeltesse, nt hispaania ja poola (et tuua näiteid ykskeelsetest keeleruumidest: hispaanlastel ja poolakatel pole inglise keelt 'rassiboonusena' nagu eestlastel). ma pole kyll kumbagi tõlget näinud, aga neist võiks palju õppida. kuivõrd neid tõlkeid on vist veel, võiks nende abiga põrmustada väited, et yks või teine D&D-spetsiifiline termin on tõlgitamatu. tegelikult tahaks näha viiekeelset drägunisõnaraamatut. sealt saaks pildi terminite sisu ja tähendusvõimaluste kohta palju selgemaks kui ainult yhe inglise keele põhjal. (alati, kui teed tõlget keelest L keelde S, on kasulik, kui sul on käepärast juba tehtud tõlge keelde T. siis tuleb S-keelne tõlge arvatavasti parem kui T-keelne tõlge, hea õnnega isegi parem kui L-keelne originaal.)

natuke teist juttu: veidi lihtsustades kõigub kogu akadeemiline tõlketeooria kahe äärmuse vahel, mida skematiseerides võiks kujutada nii:

1. väide: "Ükskõik mis on tõlgitav mistahes keelest mistahes keelde, kui sihtkeele võimalusi korralikult tuntakse ja kasutatakse."

2. väide: "Mitte yhestki keelest pole võimalik yhtegi teise keelde midagi adekvaatselt tõlkida, sest iga keel on niivõrd omapärane ja kordumatu."

hea tõlkija arvestab mõlema väitega, olgu kordamööda või yhtaegu. tähele tuleb panna, et kummagi väite eeldused on ysna erinevad. 2. väites on oluline kriteerium "adekvaatselt", mis kipub inimeste - eriti võhikute - tõlgenduses tähendama liiga tihti sedasama, mis "yks-yhele". 1. väites aga mõistetakse, et tõlge on ikkagi sihtkeelne tekst ja mitte seesama, mis originaal ega saagi seda olla. yhtlasi on oluline tingimus, et osataks korralikult nii lähtekeelt kui sihtkeelt.

ja kolmandat juttu: muudkui aga väidetakse, et seda või teist pole võimalik maakeeli ytelda. mina seda kyll ei usu. kõike on võimalik maakeeli ytelda. iseasi, kuidas see kõlab. mõnest võõrkeelsest lollusest muidu aru ei saagi, kui seda lihtsalt ja selgelt maakeeli ymber ei ytle. kohe näha, et mõttetu jutt. ja ärge siis keelt selles syydistage, või syydistage keelt sama palju kui peeglit, kui leiate, et näete inetu välja.


mina tegelen selle maakeelse lohetapmisega selleks, et mul endal mugavam mõtelda ja rääkida oleks. ja yhtlasi sellepärast, et inglise keelt natukesekenegi vähem solgitaks. maailma parandamine saab alata ainult lähedalt ja mulle kui vanamoodsale inimesele on nii vanemat sorti maakeel kui korralik ingliskeel mõlemad niivõrd armsad, et mulle ei meeldiks yhes lauses mõlemat tarvitada.

väga hea meelega seisan progressil jalus. äkki ta jääb siis lõpuks seisma. ammu oleks aeg.

Mnjah, Musttulbi seisukoht on ju ka üks võimalustest, aga ausalt öelda... Ei mõista.

Allkeel kui prestiizhi näitaja on muidugi ka argument. Mõni ütleb "side", mõni ütleb "telekommunikatsioonid" ja väidab, et sel sõnal on veidi rohkem ja ilusamad tähendused kui "sidel".

Scandic Hotels näiteks juurutab pikemat aega oma firmasiseses ja ka kliendisuhetes terminit omtanke. Nad nimelt tahavad öelda, et eesti keel pole piisav, et väljendada mõistet "hoolivus". Rootsikeelne andvat seda paremini edasi. Arumaisaa.

Kogu selle arutelu peale mõtlen ma, et võiks Sõrmuste Isanda ja PHB 1337 |<331|)3 tõlkida.
Oleks see vast vahva

|<2281|< 3145 |\/|44 411 |_|r|_|5...

Kuulun ka sellesse koolkonda, kel ajab alati juhtme kokku jutt, et «seda pole võimalik eesti keelde tõlkida» ja et «eesti keeles pole isegi seda sõna olemas». Pisema vestluse järel selgub ikka, et see väitja lihtsalt ei oska korralikult eesti keelt ... millegipärast arvavad inimesed, et eesti keele oskus on neil sündides kaasa antud.

Olen siin 100 protsenti nõus Tinzi ja ohpuu seisukohtadega ...

Fil'i arutlus sõnade üksühesest vastavusest näitab aga, et austatud isik ei tea tõlkimisest midagi. Puust ja punaseks: sõnadel on olemas tähendusväljad ning need tähendusväljad ei kattu erinevates keeltes ... kui kattuksid, siis oleksid meil tõlkerobotid ammu olemas.

Ideaalne tõlge oleks selline, kus (näiteks) eestikeelne tõlge annaks eestlasele niisamapalju vihjeid, lisatähendusi ja allteksti jne., kui annab prantslasele prantsusekeelne originaal. Ma räägin siin muidugi korralikust rikkaliku keelega kirjandusest, aga mitte üheplaanilisest sopakast. Reaalelus on see enamjaolt saavutamatu, aga iga tõlge peaks võimalikult selle ideaali poole püüdlema ...

Kahjuks on eesti keeles olemas selline ilgus nagu omakeelne arvutisõnavara (ehk agurismid) ja seda tuuakse alati näiteks, kui tõlkimise mittevajalikkusest. Et justkui inglise keeles on kõik arusaadavam. Ongi arusaadavam, sest agurismid pole eesti keel ... hoopis miski kunstlik moodustis, mis loodud põhimõttel «inglise keelest laenamine halb, soome keelest laenamine hea».