tagasitõlgitavuse reegel pole paraku absoluutne. see on hea võõrkeele õppimisel, siis on temast tõesti palju kasu. aga kokkuleppeliste terminite puhul seda nõuet nii kõrgele tõsta tundub mulle kyll kuidagi kummaline.
peale selle ei pruugi ta väga erinevate keelte puhul mõigata. ma saan aru, et saksa-inglise või inglise-prantsuse suundade peal võib tast palju abi olla, nagu ka suvaliste muude Euroopa poole indoeuroopa keelte vahel (mille sõnavara on etymoloogiliselt suures osas yks ja seesama), aga inglise-eesti ja eesti-inglise on nii erinevad suunad ja tõlkimisel tarvitatakse ysna erinevaid malle ja pealegi tuleb siin mängu keelkonnapiir, nii et julgen kahelda, kas seda saab automaatse kontrollmehhanismina tarvitada.
eriti just sellistel juhtudel, kus lähtekeeles on mängus leksikaalne anomaalia (nt tsitaatsõna) või metafoor või muidu idiomatiseerunud väljend, mille seos denotaadiga on väga tinglik. meie armas coup de grace on just selline, mille puhul tuleb meeles pidada, et sõnade ja nende tähistatud mõistete või asjade vaheline seos on suvaline ja juhuslik.
yhtlasi tuleks meeles pidada seda, et idiomaatilise väljendi tõlkimisel on hea stiil leida sihtkeelest olemasolev idiomaatiline väljend, mitte hakata konstrueerima lähtekeele malle kopeerivaid väljendeid laadis läbi viinapuulehe kuuldud asi (ytelge, mis see tähendab ja kus te sellist kuulnud olete, ah?). kui olemasolev kujundlik või muidu idiomaatiline väljend puudub, siis tuleb ytelda otsemini.