Dragon.ee foorum

tagasitõlgitavuse reegel pole paraku absoluutne. see on hea võõrkeele õppimisel, siis on temast tõesti palju kasu. aga kokkuleppeliste terminite puhul seda nõuet nii kõrgele tõsta tundub mulle kyll kuidagi kummaline.

peale selle ei pruugi ta väga erinevate keelte puhul mõigata. ma saan aru, et saksa-inglise või inglise-prantsuse suundade peal võib tast palju abi olla, nagu ka suvaliste muude Euroopa poole indoeuroopa keelte vahel (mille sõnavara on etymoloogiliselt suures osas yks ja seesama), aga inglise-eesti ja eesti-inglise on nii erinevad suunad ja tõlkimisel tarvitatakse ysna erinevaid malle ja pealegi tuleb siin mängu keelkonnapiir, nii et julgen kahelda, kas seda saab automaatse kontrollmehhanismina tarvitada.

eriti just sellistel juhtudel, kus lähtekeeles on mängus leksikaalne anomaalia (nt tsitaatsõna) või metafoor või muidu idiomatiseerunud väljend, mille seos denotaadiga on väga tinglik. meie armas coup de grace on just selline, mille puhul tuleb meeles pidada, et sõnade ja nende tähistatud mõistete või asjade vaheline seos on suvaline ja juhuslik.

yhtlasi tuleks meeles pidada seda, et idiomaatilise väljendi tõlkimisel on hea stiil leida sihtkeelest olemasolev idiomaatiline väljend, mitte hakata konstrueerima lähtekeele malle kopeerivaid väljendeid laadis läbi viinapuulehe kuuldud asi (ytelge, mis see tähendab ja kus te sellist kuulnud olete, ah?). kui olemasolev kujundlik või muidu idiomaatiline väljend puudub, siis tuleb ytelda otsemini.

Igaks juhuks: ei tahtnud öelda, et seos orginaaliga peaks tingimata tähendama sõnasõnalist tõlget. Kuigi selle kaudu on võimalik seost luua, siis on see tihti väga kehv variant. Mõtlesin seost ükskõik millisel kujul. Näiteks Wisdom ja Vaist, Hit Points (HP) ja Haavapunktid (HP) jne. Samuti seda, et kui on valida enam-vähem võrdsete variantide hulgast, siis võiks valida sellise, mis on sarnane 3+ed sõnale, nt druiid v metsatark.

Härrased Udutont ja Pronto.

Minu arvates Te räägite siin lõpu osas teineteisest juba lausa mööda.
Ühe lähenemine (Udutont) kipub olema ülimalt mänguraamatute keskne ja teise oma (Pronto) arvestab oluliselt rohkem üldise meid ümbritseva kultuurilise taustaga (kirjandus, filmid, ajalugu jne).
Isiklikult pooldan rohkem Pronto seisukohti ning arvan mõistvat tema sõnumite sisu ja mõtet.

Minu arvates jõuame siin kohani, kus vastuolu või teineteise mittemõistmine tuleneb muuhulgas erinevast suhtumisest rollimängu üldiselt. Selgitan - mulle näib, et vastanduvad seisukohad, kus leitakse a) mäng, mida tõlgitakse on suletud süsteem (Udutont) ja b) mäng on avatud süsteem ja tõlkimise käigus (ning lähtudes selle jooksul ette tulevate probleemide ja vajadustega) võiks kohati muuta ka mängu rõhuasetusi (Pronto).

Parandage mind, kui ma eksin.

Mulle näib, et kohati tekitab tõlketeemades segadust lähtumine seisukohast, et see valmiv tõlge peaks olema "absoluutne tõde". See eesmärk jääb kindlasti saavutamata ja parimal juhul saab see olema tugevast ja selgelt isikupärasest nägemusest lähtuv tõlge. Ilmselt see kirjandusteose puhul ei oleks eriti "õige" lähenemine aga... mängusüsteemi puhul ei ole tegemist ilukirjandusega. Mängusüsteemi taga on fantaasiamaailmad - tõlge on seega ühtlasi (ja peamiselt) käesoleval juhul maailmaloov. Ehk siis, minu arvates annaks terviklikuima ja parima tulemuse sellest, viimati nimetatud, asjaolust lähtumine.
Maailma loomine on siin minu arvates võtmesõnaks.