See töötakski ainult selliste inimtüüpide puhul, kes reeglina ei tunne sellist väljendit nagu raha tagasi nõudmine. Suhtumine peaks olema hästi vabameelne ja nagu ma ütlesin - see summa peab olema selline, mida sa võtad loomuliku kaona. Näiteks 500.- mängust ma ei maksaks mingi nipiga, üle saja tegelikult ongi juba kahtalna, kuna enda peas tekkis ka kohe selline õhtu = 500.- valem. Siis on ilus ümmargune.
Minu arust see ei ole teps pühaduseteotus. Kui sellise variandiga teeks mängu hea DM, kes muidu
selleks aega napilt ei leiaks (prioriteedid ja raha on alati põimunud mingil moel), siis oleks see ju
drägonis edasiviiv tegevus.
Mind paneb just imestama see, et Larpi puhul on see kõigil nii ok, aga drägon on nagu tabu.
Kas te eeldate, Larpi GMid peaksid oma rahadega alati nulli tulema ja kogu kulunud aeg on hobi?
Vaevalt küll. Samamoodi väärib hea DnD tasustamist. Kui ei meeldi, ära edasi mängi. Kui ei mängi,
ei maksa. Lihtne!
(ühtlasi kuulutan välja huvilistele DMidele, et proovige seda teha. Mina oleks üks mängija küll, paar sessiooni kindlasti kohe, siis otsustaks pikema värgi üle)