Relvade pildid

[Fromhold]

Vahimeeste relvadeks muutusid nad hiljem, 16. saj. alates. Sellega seoses muutusid nad ka uhkemateks ja vähem praktilisteks. Enne oli hellebard Shveitsi palgasõdurite seas suht levinud relv.
Mis puutub pikkusesse, siis ma ise ei ole proovinud hellebardiga vehkida, aga vähemalt säilinud hellebardide varred on u. 2-2,5 m pikad. Ehkki tõsi, need on kõik juba 16. saj. pärit.

[kuriboh]

mul on kyll piinlik kysida aga kuidas see "siil" k2ib, mul t6esti pole 8rnematgi aimu

[Fromhold]

[Irve]

[Fromhold]

Sellele maa sisse surumisele olen tegelikult ka ise mõelnud. Ega tegelikult keegi seda otseselt uurinud vist polegi, aga loogiliselt võttes tundub asisem teguviis küll olevat. Sest vähe sellest, et jalg libised - ikka suht niru tunne on, kui turvises rüütel täielt kapakult piigi otsa tuleb ja piigi teine ots sul vastu jalga surutud on.

Teine asi on see, et ilmselt nad kogu aeg ka piiki paigal ei hoidnud - vähimagi lahingukogemusega ratsanik ei torma selliste seisvate piikide mere otsa. Küllap nad pidid torkama ka.

Osadel olid teritatud tagumised otsad ka, mitte kõigil, aga päris paljudel. Koguni metallist teravikke oli. Ja mingis kroonikas (vist Froissarti kroonikates, aga pole kindel) kirjeldati, kuidas inglased teritasid toikad mõlemalt poolt ära, et need siis maha suruda. Samas ei olnud sel puhul tegemist piikidega ega klassikalise "siiliga".

Aga ka teistel teivasrelvadel olid tagumised otsad tihtipeale teravad, muu hulgas ka näiteks sõjavasaratel, mida maa sisse torgata on suht mõttetu.

[Irve]

[Lord Sauron]

[Mimic]

On kogunenud pisut pilta ka aegade jooksul:

http://mimic.mig.ee/misc/pikadorad/

Ehk on abiks arutelul

Parimat,
Mimic

[Orz]