Meeletud seigad & juhtumised

[Shadow]

Maagiateemaline dialoog pärast Brüleni sessiooni lõppu:

DM: "Kas sa mäletad, mitu korda Alfred "vikatit tegi"?"
Lana: "Ei, mul polnud aega vaadata, ma hoidsin pilve püsti..."

Nii läheb, kui ei kasutata d20 PHB staatilisi loitse, vaid koostatakse neid enda maitse järgi vastavalt olukorrale

[ramgnI]

Oldi kord kuskil toas. Otsiti raha ja üldse midagi mil natuke väärtust oleks.
Alguses (koguaeg sama tyyp). Veeretab 16
DM:Ei leia.
Veeretab 17
DM:Ikka ei leia.
Siis veeretab kaks korda järjest 20.
DM:Nu ikka ei leia.
Mängija(nime ei avalda):Kuidas ei leia??? Pean leidma!!!
Kaks korda järjest veeretasin 20 ju!!!

[Shadow]

Väike tsitaadikogumik Brülenist:

----
Ükskord tuleb aeg, mil Alfred võidab naisi...
----
Viisakas vahistamine: uurija pakub Alfredile leebel toonil: "Mis me siin ikka seisame, ehk läheksime kuhugi istuma..."
---
Alfred: "Alt ära ma küll ei hüppa, kui, siis ainult lõpus..."
----
Alfred: "Vähemalt ma veeretan ausalt, mitte vermutiga..." (Praeguseks on ta täringud ammu vermutiseeritud...)
----
Khalid: "Nii, Lana, söödame nüüd su kõhu täis ja siis pissitame..."
Lana: neelatan

(Khalid oli vahepeal endale kutsika võtnud, kellele samuti Lana nimeks pani... Lana seda ei teadnud.)
----
Situatsioon: üks tegelane tõmbas toitu kurku.

Mängija: "Ma lähen koputan tal toidu kurgust välja"
DM: "Veereta... ee... Jõud pluss Ravi..."
----
Khalid: "Aga kui maskeeriks Lana ja Debbani süütuteks naisterahvasteks?"
"Miidaa?" küsisid naised ühest suust.
----
Khalid annab ülemuurijale sadamas pärast vanglast põgenemist aru: "Noh, tulen mina rahulikult jaoskonna poolt..."
----
Khalidi suhted koertega on terve omaette teema... Lisaks kõigele muule sõid koerad OG Khalidi rollilehe ära...

[Irve]

[vrz]

Õppetund teemal "kuidas tudengitelt infot küsida ei tasu".

Kuna üks ülikooli meessoost õppejõud sattus parasjagu kahtlusaluseks, ja teada oli, et ta elab kuskil ülikooli ruumides, otsustati tema elupaiga kohta tudengitelt küsida. Üks selline jäigi parasjagu ette. Pakuti talle siis ikka üsna mitme õlle raha ja küsiti aadressi. Tudeng vastu, et ei tema tea. Sellepeale rahasumma kahekordistus ning tudengile "meenus" ka järsku professori aadress. Sai oma raha kätte ja tegi minekut.

Antud aadressil sorisid aga seiklejad jupp aega naisteriiete vahel erinevaid süütõendeid otsides, kunii lõpuks 2 ja 2 kokku panid ning üsna vihastena lahkusid.

Informaator leiti mõnda aega hiljem kõrtsist õllekruuside tagant. Temal see õhtu paraku eriti hästi ei lõppenud. Ja pärast seda pole enam erineva informatsiooni eest ka raha pakutud.

[Olorin]

[vrz]

[tribulant]

Seltskond Jurmala-foogt-oHpuu-nimelisest Punalipulisest Kätteta Hong Kong Action-mängust kykib dimensioonidevahelises tornis, hoiab tuuletõmbuse huvides pärani kõiki uksi, kust parajasti tulepalle või orke ei tule, ning ajab juhet kokku nii yksteisel kui DMil. Järsku jalutavad yhest uksest , kust varem paistsid Stenbocki maja ning Tallinna lahel kärssav naftatanker, sisse kenasti käevangus Urmas Sõõrumaa ja Ain Hanschmidt ning väljuvad tasakesi juteldes teisest uksest, kust paistab synge udulaam... (Varem joonistas õilis ryitel Rikardo ukse peale kaks suurt tähte: R ja L.) Vaatavad kõik õnnelikult eemalduvat paarikest syngel pilgul, kuni nõrgimal lylil ei pea närv vastu ja ta Hanschmidtile noole selga sirutab. Hetk hiljem yhineb temaga ylejäänud kamp.

Pikk jutt lyhikeseks lõigatuna - ega yks Makarov, kuulivest ja pankuri sarm ikka heade pikkade jugapuust vibude ning samuraimõekade vasta saa. Loosi lähevad isegi abielusõrmused. (Mis teha, päkapikk armastab meil kulda.) Aga seigad ja juhtumised ei toimu yldse mitte mängus. Mängus oli ainult arutelu, mitu hapsu keskmisel Facki peoonil on. (Noh, plakatil on neid tavaliselt kolm tykki; vat sellest keskmisest käiski jutt.)

Seigad ja juhtumised hakkavad siis, kui vaprad adventuurerid juba samal õhtul linna peal Falcki turbaid näevad ja iga kord meeleheitlikult irvitama hakkavad... Oi, poisid, aga te isegi mitte ei aima...

[Shadow]

Väga kokkusurutud konspekt ühest Brüleni sessioonist.
Situatsioon: erasadama ihukaitsjate kamp – Lachlan, Khalid, Alfred, Lana – on vahi all ja istuvad kindlusvangla kongides. Nende maagivõimete uurimiseks telliti kohale kõrgema klassi maag Randall von Treucht – kelle ülbed ihukaitsjad habeme järgi kohe Kitseks ristisid. Ning keset kõige suuremat mässu ja möllu, mil Khalid on oma kehast vaimuna lahkunud ja põgenemiskatse ebaõnnestumise tõttu džinnina pudelis istub, saabub Alfredit külastama tema pruut Heidi.

"Alfred, kas sa kuulsid, millest seal jutt käis?" uurib Lana, kui ülevaataja on vangide juurest ära kutsutud.
"Ta nimi on von Treucht," vastab Alfred.
"Mitte et see nimi mulle midagi ütleks..." sõnab Lana mõne aja pärast.
Alfred: "Keegi linnavalitsusest."
"Huvitav, mida ta haub seal..." pomiseb Lana. "Väga tõenäoliselt ei kirjuta ta meie vabastamiskäskusid..."

Mõne aja pärast avaneb uks ja von Treucht astub särades sisse. Jääb Alfredi kongi juurde seisma ja esitleb tollele tema külalist.

Khalid: “Tema saab kongi naise, mina saan purki... elu on ebaõiglane…”
Heidi:"Alfred?"
Alfred:"Heidi? Mida sina siin teed?” Ja tõuseb kiiremini, kui muidu oleks.
“Mina?! Mida SINA siin teed?! Ma olen sind päev otsa taga otsinud. Kaks nädalat ei kirjuta ja kui ma linna tulen siis oled kadunud. Ja siis ma kuulen veel et sul oli olnud alasti kõrbeplika magamistoas?!" Heidi tormab Alfredi juurde ja annab sellise kõrvakiilu et terve kong kajab. "Ja mina muretsen end lolliks..."
Alfred: Mõtlen Khalidile ja sellele, kui väga hea tal seal purgis olla on… "See, et mina siin olen, on lihtsalt üks suur arusaamatus, mille isand Kits varsti ära lahendab... Ja see alasti kõrbeplika polnud minu oma..."
Heidi: "Kelle alasti kõrbeplika siis veel sinu magamistoas olla saaks?!"

"Oota, minu teada oli see täiesti riides kõrbeplika," kostab vastaskongist naisehääl ja hõikab siis mõneti kurjakuulutaval toonil: "Khalid!"
Alfred: "See oli ilmselt selle hullu kõrbeplika sõbranna..."
Heidi: "Ah et sõbranna nüüd jah?! Ja mina kuulen viimasena et sul uus sõbranna on?!" Puhkeb südantlõhestavalt nutma.
Alfred: "Mitte minu sõbranna. Khalidi." Nägu selline, et mida veel…"Rahu, rahu... Ära nuta kallike..."
Lana: "Kuulge, emand, minge ja vestelge parem selle pudeliga ülejärgmises kongis, ta seletab."
Heidi: "Ah, Alfred... Ma ei tea isegi enam mida uskuda... " nuuksatus. "Sa ei kirjutanud, olid kadunud, siis ma kuulsin et siin kaovad inimesed nagu varem meil..." nuuksatus "Ja sind ei ole..."
Alfred: "Kui mind siit ükskord välja lastakse, siis ma seletan sulle kõik üksikasjalikult ära... Toon elavad näited appi."

"Elusa alasti kõrbeplika?" pomisetakse vastaskongist.
Heidi: "Aga miks sa siin oled?"
Alfred: "Üks väike arusaamatus noh... Osa iseseisvast elust."
Von Treucht kuulab ja muheleb vaikselt.
Khalid: "Ärge lootke kõige hullemat, sest vaevalt see juhtus. Mis jutte ma ennem paljast kõrbeplikast kuulsin?”
Lana: "Neid, mis sa ise ilmselt Alfredi vanematele rääkisid!"
"Ta ei olnud paljas. Mitte üks hetk…" kostab Khalidi kisa nagu läbi seina (noh, pudeliseina). "Noh vanemate arust vast…"

/Edasi läks läbisegi õiendamiseks, kui Alfred vestles Heidiga ning Khalid Lanaga. Viimased kaks olid sunnitud küllalt palju häält tõstma, et kumbki teist oma kongi kuuleks./

Alfred: "Kui ma siit viie päeva pärast väljas pole, siis võid tulla asja uurima või mind külastama... Aga seni, palun ole minu vanemate kodus. Ja ära õhtuti võõrastega või üksi välja mine."
"Mis räägid siis neile oma unistusi!" nähvab Lana.
Khalid: "No kust mina teadma pidin!? ...et… et ta vanematele naised ei meeldi?"
Heidi: "Mida ma siis tädile ütlen kui ma sinu vanemate juurde kolin järsku? Isa saab teada ja..."
Khalid: "Ja mis unistusi! Mis unistusi?"
Lana: "Paljastest kõrbenaistest..."
Khalid: "...."
Lana: "Mulksu aga jah seal..."
Alfred: "No ole siis tädi juures..."
Khalid: "Ei tuleks mõttesegi.."
Alfred: "Aga ära õhtuti ikka üksi või võõrastega välja mine"
Khalid: "Ma sul mulksun!"
Lana: "Mulksud-mulksud, mis sul üle jääb... Kuni käärima lähed..."
Heidi: "Ma ei saa nagunii kusagil üksi käia. Isa pani ühe toatudruku kaasa, kes nagu vari kannul käib. Isa käsul loomulikult..."
Khalid: "Ära sunni mind välja tulema"
Lana: "Kardad tagasi sattuda või?"
Khalid: "Kits ei saaks sääse tapmisega ka hakkama"
Lana: "Aga purki paneb neid küll..."
Khalid: "Ise läksin ju, et Alfredi eluraasukest päästa…"
Von Treuchtil paistab ilgelt lõbus…

Khalid: "Muidu oleks sinu vastaskong hakkliha ja verivorsti täis"
Lana: "No ja istu siis, kuni noored lõbutsevad..."
Alfred: "Ma ei tahaks eriti, et sa siin oled ja käid..."
"Sa ei taha mind näha... Sul siis ikkagi on teine!" ja Heidi puhkeb uuesti nutma.
Alfred: "Ei. Ma ei taha, et sa näeksid, mis siin toimub.."
Khalid: "Ei ole tal ühti teist!"
Lana: "No kuule, Alfredi elu päästmiseks sa ju purki ronisid!"
Khalid: "Alfred oleks mu pea peaaegu maha võtnud nende valede pärast, mis ma rääkisin ta vanematele!"
Lana: "Oojaa, seda võin ma kinnitada!"
Khalid: "Ja Lana... Mina tõsiselt kahtlen, et ta seda minu heaks teeks."
Lana: "Mida nimelt? Purki roniks?"
Khalid: "Kasvõi…"
Lana: "Et siis varsti tuleb siia moosiriiul ehitada?"
Alfred: "Samahästi võin ma öelda, et sul on keegi teine."
Khalid: "Nonii Alfred... nüüd sa läksid üle piiri."
Heidi: "Minul! Sa süüdistad mind autuses! Kuidas sa julged?!"
"Rahunege nüüd maha!" röögatab Lana. "Tsirkus ja teater korraga!"
Khalid: "JAH! Või muidu paneb Kits teid purki"
Von Treuchtil on vaiksest naerust juba pisarad silmas.

[Shadow]

Alfred: "Palun. Kui ma siit välja saan, seletan sulle kõik ära."
Heidi: "Ja mina elan teadmatuses, samal ajal kui su armuke sinuga siin on?!"

Alfred vaatab irooniliselt kongis ringi. Heidi osutab vastaskongile. "Kas tema ei vasta siis kirjeldusele? Ning ta tundub sind teadvat!"
Lana: "Eh?"
Alfred: "Ta oli mu töökaaslane."
Heidi: "Olen kindel, et TEMA teab, miks sa siin oled! Ja mina? Mina muretsegu end halliks teadmatusest!"
Khalid: "Oi neiu, sellepärast ärge muretsege... Lachlan ja Lana... Tuline paar…"
Lana: "Ee... Khalid!"
Alfred: "Põhjus, miks ma siin olen on see, et ma segasin väidetavalt uurimist"
Lana: "Marutõbine kaheksajalg sind saagu idatormi ajal!"
Alfred: "Või kuidas see kõlaski, Kits?”
Khalid: "Marutõbine neljajalgne on mind kolm korda saanud!" (pidades ilmselt silmas koeri)
Lana: "Oleksin pidanud sellega arvestama..."
"Takistasid uurimist?" Hääl on üllatunud, seda saadab veel kerge nuuksatus, kuid Heidi tundub rahunevat.
Alfred: "Küsi seda Rosswaldi käest. Kuna esimene koht, kuhu ma sattusin, oli see kong..."
"Alfred... Me käisime Johanniga sinu korteris sind otsimas... Kelle viskenoad need köögis olid? Ja kelle veri?" Heidi näol peegeldub hirm.
Alfred: "Need viskenoad on Abdali omad. Kah üks kõrbepoeg.. neid juhtub olema siin linnas liiga palju..."
Heidi: "Aga veri? Alfred, seal oli veri!"
Alfred: "Noh... Juhtus väike arusaamatus ja üks tabas mind..."
"Just!" kostab vastaskongist, "Võta ta riidest lahti ja sa näed, et tal pole ühtegi haava!"
Khalid: "Lase mind välja siit august... oota Alfred võtab lahti või?"
Heidi: "Oled sa kindel...?"
Alfred: "Jah."
Heidi: "Kas ma saan su vanematele midagi edasi öelda?"
Alfred: "Ütle, et nad mind siia vaatama ei tuleks. Mitte mingil juhul. Kui Wilhelm tahab, siis võib tulla. Aga ema ja isa mitte."
Heidi: "Hästi, ma teen seda. Saan ma midagi sinu heaks teha? Ma ei taha, et sa peaks siin olema."
Alfred: "Kui võimalik, siis saada süüa kellegagi... Ja mis kõige tähtsam - ära muretse."
"Jaa, neid kästi kolm päeva näljas hoida!" kinnitab Lana.
Khalid: "Kits, sa enda noore elu pärast ei muretse?"
Von Treucht muheleb niisama vaikselt.
Heidi: "Ja ma peaksin olema rahulik teades, et sa oled siin, näljas ja külmas?"
Alfred: "Sest ma oskan enda eest hoolitseda."

Heidi viskab Alfredile haavunud pilgu "Jah, seda on näha et sa enda eest hoolitseda oskad. Oskasid ennast otse kongi hoolitseda!"
Ülejärgmisest kongist kostab nagu oleks vett täis pudel kõrgelt, põhi ees, vastu kivi puruks lennanud. “Raisk!" ütleb von Treucht ja kihutab sinna. Alfredi kongi ilmub kiirustades parempoolsest seinast helesinine ja läbipaistev kummitus Khalid.
(Khalid: Lähem kirjeldus – mina. Nägu nagu pildil, ainult läbipaistev ja helesinine. Riided araabia stiilis, räbalad.)

Alfred püüab minestava Heidi kinni ja asetab õrnalt oma õlekoti jäänustele pikali.
"No tere, Khalid," ütleb õlekotil pikutav ja haavatud küljest kinni hoidev Lana, kui kummitus tema kongi jõuab.
Khalid: Au andes Lanale: "Korraldused, ülemus!?"
Lana: "Kehasse pugeda, kui mõne leiad... Kui ei leia, siis päästa ennast ja mine luurele."
Heidi hakkab Alfredi toibutustöö peale vaikselt toibuma. Von Treucht karjub koridoris valvuritele: "Vaimu mitte lasta!!"
Lana: "Khalid, mine läbi minu kongi tagaseina... Tal läheb aega, kuni ukse lahti saab..."
"Ku... kuuu... kummitus..." Heidi silmad on täis õudu.
Alfred: "Rahu, rahu.. Kuss, kuss…"
Heidi: "Siin kummitab!"
Alfred: "Ei kummita."
Heidi: "Siin kummitab ja sa ütled et ma ei muretseks!"
Alfred: "See oli Khalid"
Heidi: "Kes on Khalid?"
Alfred: "Hull kõrbepoeg"
Heidi: "See, kellest kirjutasid?"
Alfred: "jaa"
Heidi: "Aga sa ei öelnud et ta on läbipaistev sinine ja käib läbi seinte.."
Alfred: "Ta tehti selliseks, kui ta siia sattus."
Heidi: "Tehti? Kes tegi? Miks?"
Alfred: "Kits"
"Alfred tehakse ka varsti!" naerab Lana valjusti, meenutades Alfredi untsuläinud maagiakatsetust kongis.
Heidi: "Kes on kits?"
Alfred: "Von Treucht"
Heidi: "Alfred tehakse samasuguseks?!"
Alfred: "Ei tehta"
Lana: "Rosswaldi korraldusel... Küll tehakse, ära vaidle!"
"Von Treucht on Rosswaldi korraldusel kits?" on Heidi väga segaduses..
Alfred: "Me kutsume teda Kitseks..."

Von Treucht nõiub ja Khalidi vasak käsi saab pea küünarnukini jäiseks, sellega seinast läbi ei lähe.
Khalid: "Võta loits ära!"
Heidi: "Mis see oli?"

Khalid ja Lana suudavad kahepeale käe tagasi “normaalseks” manada ja Khalid kaob seina sisse, von Treucht vannub. Lana muigab rahulolevalt.
Alfred: "Khalid põgeneb. Seepärast ma ei tahagi, et sa siin oled. Võib ohtlikuks minna."
"Sa tahad et ma ära läheks?" Heidi silma tikuvad jälle pisarad.
"Nii! Külastusaeg on läbi!" teatab von Treucht.
"Kuule, linnuke," tõstab Lana häält, "siin käib lahing, kui sa aru pole saanud!"
Alfred: "Ära nuta. Minuga saab kõik korda."
Heidi: "Kas lubad?"
Alfred: "Jaa"
"Jaa," kommenteerib Lana, pahane, et Heidi ta olemasolu püüdlikult ignoreeris, "kõrbenäitsikud hoitakse siin temast hoolega eemal."

Von Treucht paneb juba võtme lukuauku ja hakkab seda kinni lükkama.
"Juhuu, aga meile antakse nüüd tappa!" hõiskab Lana õrritavalt.
Heidi vaatab vihaselt von Treuchti ja lubab "isale ära rääkida."

[Olorin]

[higgins]

Keeruline maadlus:

Alfred: St, kui ta rabab minust selja tagant, siis mul lähevad ilmselt käed nagu küünarnukist ettepoole
Alfred: Ma lihtsalt sirutan parema käe välja suurel kiirusel
DM: küünarnukist ettepoole?
Alfred: Nagu rakettmees
DM: kes?
Alfred:
DM:
DM: kuidas see aitab sul talle keradesse lüüa?
Alfred: ei aitagi
Alfred: Aga esimene reaktsioon on nagu niiviisi enda käed
Alfred: Aga siis panen talle parema rusikaga keradesse
DM: sa oled seljaga ju!
Alfred: Ohh
Alfred: Vaata
Alfred: Käsi on nagu rakettmehel
Alfred: Ehk kõver
Alfred: Ma löön selle sirgeks ja natuke kummardan ka
DM: siis sa lööd ju seina poole.. st ta hoiab sind nagu USA sitcomides toitu kurgust välja aidatakse
Alfred: Et võttis käte alt?
Alfred: Et käed ei ole tema haardes?
DM: parem on, vasak pole
Alfred: Ei hakka asja keeruliseks ajama...
Alfred: Ma panen siis ta juuksed põlema lihtsalt...

[Maur Lepitius Dodacus]

[Coin]

[higgins]

Kui mängija ütleb, et "Ma ei jõua vangikongi sattumist ära oodata," ja lisab sellele unistaval häälel "kui veab, saab isegi laatsaretti," siis jääb paratamatult tunne, et sina kui DM oled oma mängijatele probleemide tekitamisega mõnusalt hästi hakkama saanud. 8)