Tehnoloogia

[Marat Sar]

[Udutont]

[Dister]

To my contemporaries my significance depends on my trousers - it may be that to a later era my significance will also depend a little on my writings.
- Soren Kierkegaard

Ei olnud sajaprotsendiline misantroop. Tema probleem seisnes selles, et tema kaasaegsed teda ei austanud. Ja tema tõekspidamisi praktiliselt ketserluseks pidasid. Ning kuna ta tegelikult nende poolehoidu kogu aeg otsis ja seda leidmata kinniseks ja kibestunuks muutus, ongi teda hakatud paratamatuks misantroobiks pidama. Minu arvates. Kes ma seda kysimust tegelikult yldse põhjalikult ei tunne.
Sama võivad fantaasiamaailmas (vähemalt Elyysiumis) tunda inimesed. Needsamad vähesed geeniused nende seast, kelle talent igatseb saavutada midagi suurt ja kes soovivad saada oma ainsate võrdväärsete partnerite, haldjate toetust, poolehoidu ja abikätt - kuid kes julmalt minema tõugatakse.
Inimesed teevad sellest valed järeldused. Nad muutuvad kibestunuks - olles ebaõiglaselt kõrvale jäetud. Nad hakkavad pidama seda mingiks suuremaks vandenõuks. Nad hakkavad seda vandenõud Uskuma. Ja asi väjub kontrolli alt.

[Marat Sar]

Ja siis tuli lgp. Jacob Dister ja raius maakate pead Kierkegaardi Kirvega +6 maha. Lihtsalt raius maha. Julm sell.
Mis mind ylekõige huvitab on vaatenurk, mille järgi haldjad kyll ON võimelised loodusega täiuslikult kokku sulama, AGA

see ei pruugi ilmtingimata HEA asi olla

Põhimõtteliselt: kui Yber-Elrond kasvatab endale Põhjamaal põskhabeme ja paneb kylmale jõle hästi vastu siis Põhjamaa ise, et asju taskaalus hoida - paneb paar miinuskraadi otsa. Lohk on tagurpidi muhk, noh! Niimoodi keeravad haldjad tegelikult Põhjamaa järjest kylmemaks ja kylmemaks, kuni isegi Jääkaru-Ott maha kõngeb.
Ja samas - see kõik ei tulene mitte sellest, et nad nii TOHUTULT head ja täiuslikud on ja, et Gaia naeratab neile - see tuleb sellest, et nad on oma genoomi maagiaga per*e keeranud.

[surra]

[Dister]

Mart tegelikult tõesti juba andis sellest mängust kyllaltki põhjaliku ylevaate, aga hoopis foorumis.