Tehnoloogid, preestrid ja maagid

[Ghostwizard]

hingeisanda mõte on jama, ainult maagiaga on parem, mitte, et koos mingite masinatega, mulle tundub, et marat ser on mingi suur ghostbustersi fänn, üldiselt mulle ei meeldi näha korraga kahurit ja fireballi, kuid kui mõlemad on korralikult tasakaalustatud, on kõik enamvähem korrs, marat seri mõte on seepärast kehv, ja et haldjad on maagia pool, öeldakse: inimene õpib terve elu, inimvõlur õpibki, marat seri mõte oleks parandatult hulga parem

kuigi see pole halb mõte segada tehnoloogiat ja maagiat, tuleb teha seda ettevaatlikult ja tasakaalustatult

[surra]

sellises arvutimängus nagu thief 2 oli yhildatud tehnika ja usund.

tundus k6ik kenasti tasakaalus olevat. ilmselt nähti selle nimel ka omajagu vaeva

[arlis]

Ei noh, vabalt võib ju masinas "kütuse" asemel näiteks mingit vaimu kasutada, neil on ju energiat küll:) Fetish õeldakse vist kuskil mängus sellise asja kasutamise kohta. Väide, et mulle see ei meeldi, on kohatu. Ära siis kasuta, aga mängutehniliselt on see võimalik. Mäletan kuskilt, kuidas tinker-gnoomid (on vist õige kirjapilt, pärit peaks nad olema kas FR -st või GH-st) kasutasid miskis a´la pesumasinas skeletone.

[Marat Sar]

Tegelikult seisab kõik kinni stilisatsioonis. Kui asi hästi serveeritud on pääseb igasuguste ekstravagantsemategi mõtetega kaugele. Hing ja masin ei sobi kokku?

"Kusagil on puude lehed sinised. Päikene ei paista sellele maailmale enam mitte kunagi. Teda kutsutakse "Nocturn". Roheline värvaine klorofyll selle ilma eebenipuu lehtedest puudub. Puudub sest klorofyll muudab valguse puule kasutatavaks. Valgust aga - ei ole. Tema sinine õde synteesib nyyd pimedust. Ja puu kasvab sihvakaks.
Et tema mullapinda haakunud juurte vahel saaks istet võtta Isaac van Zeig. Hingeisand. Tema tõsist ja parkunud nägu valgustab siin vaid väike latern tema tahumatutes orcristikätes. Laterna sinaka klaasi taga lehvib väikene, sillerdavast valgusest kolibrii. Kunagi tunti teda Arthur Coil`i nime all. Aga Arthur tegi paha-paha asja. Ja hingeisandad tulid talle kylla.
Nyyd on tema uueks koduks see kapsel Zeig`i käte vahel. Tavamõistusele seletamatult keerukad masinavärgid laterna otstes edastavad helendava kolibrii mõtetesse signaale, mille põhjal ta arvab ennast veel endiselt elus olevat. Need samused keerukad masinavärgid aga kajastavad tema hinge ka Siiapoole. Kolibrii on tema olemuse projektsioon. Oleks ta oma elu teistmoodi elanud lehviks Zeig`i laternas hoopis pistrik või tuvi. Tegemist on kokkulepitud systeemiga.
Zeig`i õlalt langeb vöö, mille otsas ripub veel laternaid. Kõik nad heidavad sinakat kuma siia pimedusse. Kõigis neist lehvivad isemoodi linnukesed.
Zeig ajab end terasest saua najale pysti. Maheda klõpsatuse saatel libiseb Arthur Coil`i latern saua tipus asetsevasse panipaika. Ebamaised masinavärgid seljalt rippumas, pisike valguskolibrii saua otsas teed valgustamas ja laternad vöö kyljest rippumas - niimoodi sammub Isaac van Zeig kaugele laane ryppe, kuni valgust enam näha ei olegi.
Ei tea, kas keegi neist linnukestest teab, ka kus ta on? Miks ta seal on? Vaevalt. Zeig on Hingeisandate seas kardetud ja samas austatud postitsioonil. Ta on yks Mustadest. Ta jahib ja vangitseb tuhmunud, riknenud hingesid. Elavaid või surnuid."

Väike tekst meie Hingeisandatest.
Pole viga, kui sa mitte midagi aru ei saanud. Sa ei pidanudki. Mida ma tõestada tahtsin oli see, et hinged ja masinad sobivad kokku kyll ja tohutuid filosoofilisi väitlusi pole mõtet maha panna. Piisab stilisatsioonist. Ei tea, kas sellest nyyd aitas aga proovida ju võib.

Tanke

[Marat Sar]

[arlis]

Mmm, seda süsteemi kasutab minu teada edukalt "White Wolf". Mart oleks siin õige mees seda kommenteerima.

Rebjata, tavai, budem shiit truuzna !?

[surra]

t.pratchett kasutas ka p6him6tteliselt sama asja oma discworldi fotokas

[Marat Sar]

[Ghostwizard]

[Paganarh]

[mart]

[arlis]

[Dister]

Mart väitis et igasuguse draama taga on konflikt. Minu arvates aga:
On igasuguse draama taga ja ees konflikt. Samamoodi nagu iga konflikti ees ja taga on draama. Seda siis kui me mõistame konflikti kui mingisugust murdepunkti ja draamat kui selle järellaineid. Draama vaibumine põhjustab uue konflikti etc. Nagu siinusfunktsioon .
Sest tegelikult ei ole ju konflikti kunagi nagu ei ole ka paigalseisu. On vaid pidev kontrollimatu liikumine, mobilis in mobili, mis perioodiliselt intensiivistub ja aeglustub. Kusjuures oluline on see, et uus konflikt ei saabu mitte liikumise vaibumises miinimumini vaid vastupidi, miinimumile järgneb tõus ja selle haripunkt ehk konflikt. Etc. Aga see selleks. See filosoofiline jura ei ole tegelikult mitte mingisugune vastus sinu kysimusele.
Asi, mida D&D settingutes enamasti otsitakse on nii-öelda periood, mis järgneb konfliktile. Sest häving on alati huvitavam kui õitseng. Lammutamine inspireerivam kui ehitamine. Ning ehkki muud perioodid, niiöelda "vahepealsed igavuseaastad" on ju samuti mängitavad, on murdepunkti läbielamine alati huvitavam. Nõustun. Ja seega on sinu kysimus konkreetse konflikti olemasolu kohta õigustatud.
Selle konfliktina, esimesena lõhkenud pommina mis seejärel vallandab ylejäänud laengud, toimib meil Usk. See on ka loogiline, seda nii ajaloolisest kui filosoofilisest aspektist vaadelsduna. Usk oma massipsyhhoosi ja pimeda veendumusega on kahtlemata mõõtmatult ebastabiilsem kui maagia või tehnoloogia ja seega on loogiline et karikas just sealt yle ajama hakkab. Mis muidugi ei tähenda nagu ei omaks ylejäänud poolused konflikti tekkimises mingit syyd. Mingi osa on selles neil kõigil.
Mängust võetuna on yks yheksast inimhõimust täielikult, sajaprotsendiliselt haaratud Usu jõust. Autoritaarne valitsemiskord, rahva pime allumine oma juhtidele, sellega kaasnev sõjatööstuse osakaalu suurenemine ja yldise vägevuse kasv. Marat Sar on tegelikult pädevam sellest rääkima. Kuid asi kulmineerub siis niinimetatud konfliktiga, mis seisneb pyha sõja kuulutamises kõigele, mis või kes julgeb seista Jumala teenrite teel. Ja edasi on nagu lumepall.

Nyyd teistest teemadest. Sa mainisid mingeid kurjuse olemuse lahendamisega tegelenud filosoofe. Nimesid paluks. Kreeka apokalypsisejõudude lahtimõtestajaga olen isegi tutvunud, jääb yle vaid loota et sa tead mõne muu kandi filosoofide vastavasisulisi põhjalikke käsitlusi?
Mis puutub maailma detailiseerimisse siis projekt on olnud töös kauem kui aasta. Ma arvan et sellest piisab, et endale mõningast detailidesse laskumist lubada.
Mis veelgi lisab nimetatud konfliktile värvi on see, et meie systeemis ei vastandu erinevad poolused sugugi ainult filosoofiliselt. Nad vastanduvad ka reaalselt - maagia ja tehnoloogia tõepoolest mõjutavad yksteist negatiivselt etc. Mis kõik vaid lisab katlasse vyrtsi .

[Marat Sar]

[hex]