Mart väitis et igasuguse draama taga on konflikt. Minu arvates aga:
On igasuguse draama taga ja ees konflikt. Samamoodi nagu iga konflikti ees ja taga on draama. Seda siis kui me mõistame konflikti kui mingisugust murdepunkti ja draamat kui selle järellaineid. Draama vaibumine põhjustab uue konflikti etc. Nagu siinusfunktsioon
.
Sest tegelikult ei ole ju konflikti kunagi nagu ei ole ka paigalseisu. On vaid pidev kontrollimatu liikumine,
mobilis in mobili, mis perioodiliselt intensiivistub ja aeglustub. Kusjuures oluline on see, et uus konflikt ei saabu mitte liikumise vaibumises miinimumini vaid vastupidi, miinimumile järgneb tõus ja selle haripunkt ehk konflikt. Etc. Aga see selleks. See filosoofiline jura ei ole tegelikult mitte mingisugune vastus sinu kysimusele.
Asi, mida D&D settingutes enamasti otsitakse on nii-öelda periood, mis järgneb konfliktile. Sest häving on alati huvitavam kui õitseng. Lammutamine inspireerivam kui ehitamine. Ning ehkki muud perioodid, niiöelda "vahepealsed igavuseaastad" on ju samuti mängitavad, on murdepunkti läbielamine alati huvitavam. Nõustun. Ja seega on sinu kysimus konkreetse konflikti olemasolu kohta õigustatud.
Selle konfliktina, esimesena lõhkenud pommina mis seejärel vallandab ylejäänud laengud, toimib meil Usk. See on ka loogiline, seda nii ajaloolisest kui filosoofilisest aspektist vaadelsduna. Usk oma massipsyhhoosi ja pimeda veendumusega on kahtlemata mõõtmatult ebastabiilsem kui maagia või tehnoloogia ja seega on loogiline et karikas just sealt yle ajama hakkab. Mis muidugi ei tähenda nagu ei omaks ylejäänud poolused konflikti tekkimises mingit syyd. Mingi osa on selles neil kõigil.
Mängust võetuna on yks yheksast inimhõimust täielikult, sajaprotsendiliselt haaratud Usu jõust. Autoritaarne valitsemiskord, rahva pime allumine oma juhtidele, sellega kaasnev sõjatööstuse osakaalu suurenemine ja yldise vägevuse kasv. Marat Sar on tegelikult pädevam sellest rääkima. Kuid asi kulmineerub siis niinimetatud konfliktiga, mis seisneb pyha sõja kuulutamises kõigele, mis või kes julgeb seista Jumala teenrite teel. Ja edasi on nagu lumepall.
Nyyd teistest teemadest. Sa mainisid mingeid kurjuse olemuse lahendamisega tegelenud filosoofe. Nimesid paluks. Kreeka apokalypsisejõudude lahtimõtestajaga olen isegi tutvunud, jääb yle vaid loota et sa tead mõne muu kandi filosoofide vastavasisulisi põhjalikke käsitlusi?
Mis puutub maailma detailiseerimisse siis projekt on olnud töös kauem kui aasta. Ma arvan et sellest piisab, et endale mõningast detailidesse laskumist lubada.
Mis veelgi lisab nimetatud konfliktile värvi on see, et meie systeemis ei vastandu erinevad poolused sugugi ainult filosoofiliselt. Nad vastanduvad ka reaalselt - maagia ja tehnoloogia tõepoolest mõjutavad yksteist negatiivselt etc. Mis kõik vaid lisab katlasse vyrtsi
.