Ei solvunud, ei tundnud mingit pidi puudutatuna.
Aga teemasse tagasi minnes jään ikkagi seisukohale, et loomevabadus on siiski tähtsam, kui autoriõigused. Kui ma olen kulutanud oma elueast mingid hetked mingi informatsiooni kogemiseks, siis see autor mulle seda osa oma elueast kinni maksta ei saa; seega ma reserveerin selle kogemuse endale koos õigusega seda kasutada ja muuta. Väga ränk katsumus oleks inimesele see, kui ta ajaks pea tähtsate autorite raamatutarkust täis, mängib lahedate inimestega dragonsit ja peab pidevalt tegelema sellega, et mitte mäletada, mitte vastutada, mitte kasutada olemasolevaid teadmisi ning üldse olla autori(teeti)te poolt täiesti omatud.
Kui seadusandluses on elavate inimestega probleem, siis võib ju seaduse loomisel kasutada sünniaastat määrava faktorina, nii saavad vanad peerud oma autoriõiguse (kui see ära võetaks, siis oleks seakisa) ja järeltulevad põlved sellest jamast vabaks, sellega langeks suur osa probleeme ära.