Dragon.ee foorum

Miks tehakse lauarollimängude systeeme keeruliste, hulktahuliste täringutega? Selline lihtne kysimus. Kus ja kes nad kasutusele võttis? Kas D&D (mitte advanced) oli kahe tavalise täringuga? Ma pean siin "tavalise täringu" all silmas kuuekylgset ja hulktahuka all d10t ja kõiki ta sõpru.

Lihtsalt hakkasin mõtlema, et igasugust "kurat, d20 on kadunud, lähim pood on Tallinnas, jääb vist ära" jama oleks vähem kui systeem oleks kuutele tehtud. Kuidagi lishtsam ja elegantsem.... Võtaks seda, mõnele eemaletõukavat reeglite keerukust ka vähemalt symboolselt vähemaks. Oleks veel yks samm mu viimase aja "nähtamatute reeglite" unistuse suunas.

Et siis - milleks teie mistahes systeemides on crazy-ass hulktahukad ja, mis tähtsam, millist nende funktsiooni tavalise inimese täringud asendada ei suudaks?

Miks? Sellepärast, et mtimetahulised täringud on ägedad. Muud põhjust minu arvates polegi. Nt AD&D 2nd editionis oli komplektis d12, kuigi seda praktiliselt mitte kunagi vaja ei läinud.

On terve hunnik süsteeme, mis kasutavad üksnes "tavalisi" täringuid. (Või siis d10neid). Ausalt öelda ei meenugi esimese hooga ühtki teist süsteemi kui D&D erinevad editionid, kus oleks vaja tervet karja eritahulisi täringuid.

Ei tea, kui ägedad nad nyyd ikka on... Rõvedalt aega sööb see nende diivani alt taga ajamine, veerevad kõik ju ka nii ägedalt (loe: ebamõistlikult palju, eriti d20, mis on pigem kuulike kui täring). Olen näinud Balrogi tiibadesse mittepyhendatuid hulktahukaid piidlemas ja pidem on see hirm kui uudishimu, mis sealt näha on.

Et siis DjaD teema on see hulktahukate orgia? Ja ma saan õieti aru, et tegelikult on seal neid moe pärast ryve palju sisse loobitud. D10ga systeemi viga on selles, et dekaeeder näeb laus-rõve välja. Kui ma nyyd väga puusse ei pane, siis korrapärast kymnendtahukat ei olegi võimalik konstrueerida...

Aga mis need d6 systeemid ka oleks, kui tohib kysida?

Minu kogemuses on just eritahulised täringud need, mis asjatundmatutele suurt huvi pakuvad. Paljud pole selle peale tulnudki, et täringul võiks olla rohkem kui kuus külge. Hirmutavalt mõjub täringuhunnik ehk siis kui mängima sunnitakse.

Kuigi mulle d10 ka ei meeldi - veereb imelikult - siis, mis jama sa ajad, et d10 pole korrapärane?

D6 süsteemid? Guugelda, mees! OK, ma ise ka ei viitsi, nii et ligimesearmastusest: on olemas ametlik süsteem, mille nimi ongi d6. Sellest on tehtud üsna erinevaid modifikatsioone, nt mingi lihtne koomiksitüüpi superkangelaste variant, kus numbrid on asendatud sümbolitega, kuni suht komplitseeritud variantideni nagu Starwarsi d6. Veel tuleb ametlikest süsteemidest pähe Shadowrun. Kindlasti on d6 süsteeme veel. Lisaks terve hunnik kodukootud süsteeme/modifikatsioone, ühte neist on promotud/arendatud ka siin foorumis:
viewtopic.php?f=9&t=2486

Minuarust on erinevad täringud väga pullid. Mulle nad meeldivad. Neil on selline D&D hõng küljes. Näiteks D20-st veeretades, tead et ainult 20 päästaks, siis on pinge ja ärevus palju suuremad ning närvi kõditavamad kui see, et d6-sel 6 päästab sinu.

Kui sa räägid, et täring liiga palju veereb siis võib asi olla hoopis selles, et on natuke liiga ümar täring. Kui täringu nurgad on teravamad siis täring veereb vähem. Endal plaanis sõbraga jaanuaris teha korralikud täringud (ehk siis nurgad on teravamad). Ehk siis võtame täringutest vormid, teeme nurgad paremaks ning valame metallist ilusad, rasked ja korralikud täringu. Mmm... mõelda vaid millised näeksid välja näiteks hõbedast täringud...

Ma ei tea miks, aga mulle tuleb parajasti pähe sihuke pilt, kus Gygax ja co istuvad kusagil ja mõtlevad, millised peaks olema täringud, millega juhuslikku elementi määrata.
Mõtlevad vennikesed siis nonde regulaarsete Platoni hulktahukate peale - leiavad, et seostub nõnda kaunisti viie elemendiga ja viis elementi on ju niivõrd fantasy.
Pluss veel boonus, et sihukesi asju teavad niikuinii ainult miskid nohikud - järelikult tõmbabki õiget sorti rahvast ligi.

Antud hüpoteesil on reaalsusega tõenäoliselt suhtkoht vähe pistmist.

Hulktahukatega saab mõnevõrra mugavamalt teatud (suuremaid/väiksemaid) tõenäosusi visata. Kui see välja arvata siis tegelikult neid ju vaja polegi.

(Kiiresti - viska 1:20 tõenäosus ainult üht või mitut d6 kasutades!? How-about 1:4? Kui nuputada ja kõvasti tingimuslauseid kasutada, siis võimalik.)

Küsimus on siis iseenesest mitte täringutes vaid selles, miks kasutatakse rollimängudes muid tõenäosusi peale 1:6. Ilmselt suurema või väiksema variatsiooni (loe. juhuslikkuse) tekitamiseks.

(Aga nahhui täringud, münte on palju rohkem kui täringuid, 1:2 tõenäosusega süsteem oleks ju veel kõige lihtsam. Sealt edasi tuleks fortuuna silmaarsti juurde saata.)

Varem ka räägitud sellest, et rolli saab ka reegliteta (loe. tahukateta) mängida, üldjuhul nõuab siis hea mäng väga häid mängijaid - aga kas see pole mitte alati nii?

eks see täringufetiš on selline tavaline varustusepedenduse nähtus, mis tekib absoluutselt iga ala harrastajate seas. teate ju neid lumelauamehi, kes pidevalt ostavad-müüvad-vahetavad mingit geari või fotopedesid, kes suudavad peast tsiteerida juhusliku obje spec'e. need on inimesed, kelle jaoks varustus on väga tähtis, või tähtsamgi, kui harrastus ise.

minul isiklikult on sügavalt pohhui, mis värvi on mu täring, niikaua kui ta suudab väljastada juhuslikke numbreid. mis puutub tõika, et on vaja palju erineva kujuga täringuid, siis see on D&D reeglitest tulenev ebamugavus. tegelikult peaks saama ju kõiki tõenäosusi ilusti hinnata skaalal 1-100 ja kahe kümnesega kõiki olukordi lahendada.

Erinevate hulktahukate mõte ongi erinevaid tõenäosusi anda. Kuigi on vahest tõesti tüütu neid erinevaid täringuid üles otsida (eriti kui laps need kuskile ära viib), siis nende kasutamine annab piisavalt palju juurde, et neid pidevalt kasutada.
Mina igatahel pooldan neid ja olen nende kasutamisega vägagi ära harjunud.

Hei Udutont, proovi veeretada silindrikujulisi täringuid, sel ei ole d10 üldsegi mitte viletsamate hulgas (d20 on fun kui ei ole eriti valgust ja aluspind ei ole väga tasane )

Just seda ma rääkisingi Udutont. Asja uba ei ole mitte täringutes (sest praktiliselt kõiki täringuid saab suurema või vähema vaevaga kasutada praktiliselt kõigi tõenäosuste viskamiseks) vaid tõenäosustes mida süsteemid kasutavad.

Seega intrigeerimiseks kordan veel enda ütlust, "aga miks just D6?! D2 oleks ju veel lihtsam süsteem!?"

Vasta sellele küsimusele ja saad aru miks tehakse süsteeme kus kasutatakse muid tõenäosusi (ja täringuid) peale 1:6.

---

Selles mõttes ma nõustun Tank'iga, et kaks d10 täringut on 1:2 - 1:100 tõenäosuste viskamiseks optimaalsed - ja saan aru miks D10 süsteemid populaarsust koguvad. Nõustun Tankiga ka "erialase kretinismi" teemal. Isiklikult pole mul suurt vahet kui palju ja milliseid täringuid süsteem kasutab. Kui mängin ADD D20't siis kasutan peo täit täringuid, kui olen sõpradega matkal ja tuleb mõte, et võiks pulli teha ja mängida, täidab ühekroonine münt kõik tõenäosuse vajadused.

Ise ei mängi. Ent pöördvõrdeline seos erinevate täringute hulga ja vajalike arvutuste hulga vahel on elementaarne, Watson

Pedendus algab minu kui kõrvaltvaataja jaoks sealt, kus rahval on mängima tulles endal mitu komplekti täringuid kaasas ning igaüks viskab oma täringutega. Minu silmis ei tähenda igal mehel oma täringud muud, kui eemaldumist fair playst. Oh ma ei taha öelda, et keegi sätitud täringuid kasutaks, kuid ausa mängu reeglid eeldavad kõigil võrdseid võimalusi.

Bridžilauas ei kahtlusta keegi kaardijagajat sohitegemises, kuid sellegipoolest antakse pakk enne jagamist tagantkäele tõsta jnejne.