Postitas Teemon 21:20 26. Juul 2009
noh tegelik erinevus ongi imo peamiselt selles, et vanasti oli palju vähem reegleid ja seega rohkem tõlgendamisruumi. sellel on nii head kui halvad küljed.
hea on see, et kirjeldamist ja loovust on rohkem, kui sul on reeglitega mustvalgel väga suur osa võimalikke tegevusi ära kaetud, siis on tihti kiusatus suur unustada kirjeldamine ja loovalt lähenemine ning järgida tuimalt vaid reegleid ning veeretada täringuid, kuna kes see ikka viitsib jalgratast uuesti leiutada
halb on kõik need vaidlused selle üle, kuidas tegelikult neid ebamääraseid ja nappe juhtnööre järgida. lõputu hulk tekkivaid majareegleid, mis kordades vähem balansis kui oleksid olnud ametlikud reeglid. 101 erinevat tõlgendust asjadele jne. seda kõike muidugi juhul, kui mängujuht pole absoluutne diktaator, kes arutelu, veel vähem vasturääkimist, ei salli. ka mängujuhil endal on jupp tegu meelespidamisega, et hiljem sarnases olukorras samamoodi otsustada.
mina isiklikult eelistan sellist vahepealset, aga uute süsteemide poole kalduvat lähenemist: hea kui reeglid on olemas, samas tasub ikka ka kainet talupojamõistust kasutada ning kui antud olukorras ametlik reegel tundub jabur, siis seda ei kasuta. nõustun udutondiga, eelistan ikka kui olukorrad läbi mängitakse hoolimata skillide olemasolust, läbimängimine annab hiljem veeretusele lihtsalt boonust-miinust. siin tuleb lihtsalt selle ohuga arvestada, et mängija ja tegelase teadmised/oskused ei ole tihti võrdsed - väga sõnaosav mängija ei tohiks muuta oma kinnist ja vaid aegajalt habemesse pomisevat tegelast hiilgavaks diplomaadiks ja vastupidi. kui selle läbimängimisega üle piiri minna ja nõuda kõigil kõigil kõigi olukordade läbimängimist, siis tulemus on see, et tegelikult on mängumaailmas mängijad, mitte nende tegelased
Magistritöö teeb sääsest elevandi