Dragon.ee foorum

Tervist!

Mõned nädalad tagasi otsustasin D&Dga sügavamalt tutvust teha. 3.0 hiilgusaegadel olen natukene PCna mänginud, mingisugust metsikult sügavat jälge mängust sisse ei jäänud (kahjuks vist DMi süü, olime päris noored).

Nüüd aga sattus säde kuidagi sisse ja otsustasin asja ette võtta, seekord küll DM-ina. Pärast mõnda nädalat tutvumist otsustasin sellekohaselt ka luua (Kriitika ja parandused alati teretulnud).
Algselt oli mõeldud enda jaoks, kuid nüüd mõtlen, et ehk aitab see ka mõnda teist inimest alustada või äratab mõnes algajas huvi. Kuigi ei pruugi.

Miks aga teema tegin - Kuidas teie DMimist alustasite? Oli see vabatahtlik? Kas teil on häid soovitusi? Kuidas suhtute üldse DM-imisse? Kas on ka neid, kes tõesti naudivad DMimist, aga ei talu karakteri mängimist? Üldine teema DMimise alustamiseks ja edasijõudnute tipide jagamiseks.

(PS! Ma tõesti otsiks, kas sarnast teemat on juba olemas, kuid search ei taha "DM"-i sõnana tuvastada")

:: Kuidas teie DMimist alustasite?
Alustasin, sest tahtsin "oma lugu" jutustada ja mul oli ühtlasi mingi ambitsioon sel teemal. Praegu on keeruline hinnata et mis täpselt selleni viis. Võib-olla see, et kõik ümberringi hakkasid mängujuhtideks.

:: Oli see vabatahtlik?
Absoluutselt täiesti vabatahtlik.

:: Kas teil on häid soovitus?
Ilmselt liiga palju. Mu ilmselt kõige parem ja kogenum soovitus on see, et valmista ette ainult need osad, mis sa kindlasti tahad et oleksid mängus. Kõik ülejäänu saad sa sama hästi jooksvalt välja mõelda. Nimed ja karakterid on hea kui on, eriti piltidena; ägedad kohad on hea, kui on, eriti kaartidena; põnevad episoodid on hea kui on, eriti kollide stattidega. Samas see, et kuidas see kõik lõpuks kokku klatib ennast. Ühesõnaga lükka end vabalangusse ja ära karda improviseerida.

:: Kuidas suhtute üldse DM-imisse?
Ei oska vastata; ei ole selle peale mõelnud.

:: Kas on ka neid, kes tõesti naudivad DMimist, aga ei talu karakteri mängimist?
Minu puhul see probleem pole olnud. Mulle meeldib mängida üle võlli tegelasi kelle võlu on selles, et nad ei pea olema järjepidevad ja võivad alati ära minna või maha surra.

Lahe lugemine, kavatsen kindlasti jälgima jääda.

Kuidas mina sattusin? Well nagu Irvelgi ja üldse enamus mängujuhte, tekkis lugu oma loo rääkimise järgi, pluss ma avastasin mingi hetk et mulle meeldib luua maailmu ja seiklusi.

Vabatahtlik on ta alati, kuigi mõnikord võib see muutuda kuidagi liiga kohustuslikuks. Oli ajaperiood kus mänguseltskond millesse kuulusin harrastas suurel hulgal üheõhtuseid või ühe-kahe korra mänge, ning mingil ajal olin ma ainuke kes oli nõus alatasa DM olema.

Soovitused... Well pole väga hea soovitaja, aga üleüldiselt lase lool olla paindlik, pane paika põhipunktid, kuid muu osas ole vaba ning jälgi kuidas asjad lähevad, pane siiski endale kirja mõned what if variatsioonid ja varuplaanid, juhuks kui peab hakkama mingit asja liiga järsult ümber mõtlema. Ole valmis et asjad ei lähe nagu planeeritud, kasvõi sellises vormis et 5-10 minutile plaanitud plotijupike venib kolmele tunnile.

Kuidas ma suhtun DMimisse? Mulle endale isiklikult meeldib, kuigi ma ei saa öelda et mulle meeldiks ta rohkem kui mängimine

: Kuidas teie DMimist alustasite?
Olin teismelisena sugulastel kaugel maal külas ja sattusin kogemata D&D raamatute otsa. See tundus nii huvitav, nii mangusin endale välja mingi beginners boxi koos reegliseletuse ja seiklusega. Koju jõudes ajasin sõbrad kokku ja sain paratamatult mängujuhiks.

:: Oli see vabatahtlik?
Arvad tõsimeeli, et keegi on DM sõna otseses mõttes sunniviisiliselt? Eeldan, et pigem küsid, kas tahtsid saada DM'iks. Ei tea, tahtsin rollimänge proovida.

:: Kas teil on häid soovitus?
Lademes. Nt "Andes mängijatele ülesande peab sul olema endal välja mõeldud rohkem kui üks lahendus ning see mis juhtub siis, kui mängijad siiski ülesannet ei lahenda." (Ülesande all ei pea ma silmas seiklust vms tervikuna vaid iga mängujuppi, mis eeldab tõsisemat mängijate poolset panust. Nt suletud rauduks, kellegi pehmeksrääkimine) Või "Pole hea olla ainult DM - vahel peab osalema mängijana, et ta ära ei unustaks, kuidas mäng sellest vaatenurgast paistab. "

Üldisemalt: soovitan lugeda Ta vahutab küll kohati liiga pikalt kõrvalistel teemadel ja kohati annab sellist nõu, mis minu arvates kõigile ei sobi, kuid kokkuvõttes on see väga väärt lugemine. Kindlasti kõige parem sedasorti raamat, mis mulle on kätte sattunud. P.S. See raamat on tasuta netis rippumas autori nõusolekul.

:: Kuidas suhtute üldse DM-imisse?
Mis mõttes suhtun... see on ju paratamatu osa D&D'st. Sa mõtled, et kas meeldib olla DM? Meeldib rohkem kui mängijana osalemine. Peamiselt põhjusel, et mängijana võib ette tulla pikka molutamist.

:: Kas on ka neid, kes tõesti naudivad DMimist, aga ei talu karakteri mängimist?
Mulle tundub see suht vähetõenäoline kombinatsioon. Igatahes oleks see üks veider mäng. Mul endal ei ole karakterite mängimise vastu midagi, kuigi see pole põhiline, miks mulle mängujuht meeldib olla.

Eks need küsimused olidki rohkem selle mõttega, et mingi arutlus tekiks. Ma ei arvagi, et kedagi püssiga mängu juhtima sunniti, aga võib-olla on toimunud olukordi, kus keegi on näiteks alt ära hüpanud ja mõni teine inimene nõustub proovima vms.

Hetkel enda esimene mäng veel tulemata (minust olenemata viivitus), aga ootan põnevusega. Mingi ploti mõtlesin ka valmis, mis esimese korraga annaks mänguolemusest lihtsa ülevaate, oleks kaasahaarav ja sisaldaks mõnda encounterit. Liialt täpseks muidugi ei teinud, ilmselt ei lähe suurem osa plaani järgi (nagu ikka) : D

Aga tänud soovituste eest ja loodame, et on teisigi vastamas : )

: Kuidas teie DMimist alustasite?
Olime sõpradega umbes pool aastat kogenud mängujuhi käe all mänginud - kuid meil oli rohkem aega mängimiseks kui temal. Seega oli soov, mängijad ja vahendid, kuid DM oli puudu. Võtsin lihtsalt ette ja hakkasime pihta.

: Oli see vabatahtlik?
Absoluutselt.

: Kas teil on häid soovitusi?
Ohtralt:

* Tunne iseennast. Juhi mängu nii et kasutad enamasti oma tugevaid külgi, muidu ei ole see nauditav kogemus ega kvaliteetne tulemus

* Mida rohkem on su mängijatel võimu ise otsustada ja oma narratiivi mängu tuua, seda parema meelega nad su maailmas osalevad. See ei tähenda, et sa peaksid niisama passima, kui neil hetkel kuul koos või laiskus kallal on - ära viivita ja pane asjad juhtuma

* Mäng peaks olema kõikide osalejate - nii mängijate kui mängujuhi - jaoks äge

* Ära karista initsiatiivi, vaprust ja loomingulisust. Julge hundi rind peakski olema rasvane

* Ära armu oma plaanitud loosse. Lugu, mis tekib mängu käigus, on ikkagi ühislooming. Kui sa tahad iga hinna eest oma lugu rääkida, lõpeb see mängijate lohistamisega läbi loo. Ei ole nauditav

* Alusta keskelt. 'Te olete kõik kõrtsis...' on tunduvalt nõrgem algus kui 'Kahetonnine kivilahmakas maandub täpselt postitõlla kutsariistme piirkonda, Reflex saved kõigilt palun'. Alati saab peale tugevat sissejuhatust teha tagasivaate sellele kuidas ja miks seltskond koos on

* Jälgi tempot. Kui mängijad on juba 15 minutit pead vaevanud mingi mõistatuse/plaani/muu asja osas, ning sa näed et mängu tempo langeb ning mängijad ei naudi tegevust - pane asjad juhtuma. See ei tähenda et sa ütled neile ette mis nad tegema peavad... kuid tempo juhtimine on oluline

* Ära lase mängumehaanikal ägedusele ette jääda

* Varasta ja kombineeri ideid - nii tulevikkuvaatavalt (raamatud, filmid) kui ka operatiivselt (mängijate teooriad selle kohta mis võib toimuda)

* Veendu, et su mängijad hoolivad mingitest kohtadest või tegelastest sinu maailmas

* Ära võta asju liiga tõsiselt. Tööd saab töö juures ka teha


: Kuidas suhtute üldse DM-imisse?

Äge on. Olen praeguseks olnud DM aastast 1996 - see teeb 17 aastat ja suts peale, ning see on mulle väga palju kasulikku õpetanud. Ning siiani üritan ikka korra nädalas mängu teha

: Kas on ka neid, kes tõesti naudivad DMimist, aga ei talu karakteri mängimist?

Ei talu on natu tugevalt öeldud, kuid ma eelistan mängujuht olla. Iga paari aasta tagant ma olen natuke mänginud, kuid enamasti hakkavad juba mõne mängu pärast endal näpud sügelema.

Kuidas teie DMimist alustasite?

Kui päris aus olla, siis ma ei tea ühtegi mängujuhti, kes tegelikult hoopis mängija ei tahaks olla. See juhtus ka minuga - parasjagu said kõik mängud mingi lõpu ja terve hunnik mängijaid oli aga keegi vedada ei tahtnud. Eks siis sai "jalad tagumikust välja võetud" ja ise mängu tehtud.

Oli see vabatahtlik?

Viidates eelmisele siis päris vabatahtlik ei olnud (vist). Vähemalt definitsiooni järgi. Eelistus oleks ikka ise mängida.

Kas teil on häid soovitusi?

* Enne mängu algust räägi mängijatega läbi millistest põhimõtetest kavatsed kinni pidada (majareeglid, vaidluste mittetolereerimine, karakterite arenemine, sinu ootused mängijatele)
* Mäng peab olema nauditav kõigile osapooltele - ehk eelkõige pean ma silmas siin DM'i ennast.
* Tegemist on ikkagi kodukootud teatriga ja DM on lavastaja. Iga mängija on rollis ja sellel rollil on oma iseloom, mõttemaailm ja ajalugu. Minu jaoks on DM'ina tõeliselt nauditav see, kui kogu punt täitsa tühjast kohast vapustava näidendi välja imeb (a la mängitakse läbi õhtune söömaaeg lõkketule ümber kusjuures kõik käituvad väga tugevalt oma rolli kohaselt).
* Premeeri head rollimängu ja eelista seda ALATI reeglitele. Isegi kui miski ei ole reeglitekohaselt võimalik, kuid on rollimänguliselt elegantne ja huvitav, siis las käia. Näitena see, et Prestidigation spelliga ei saa asju liigutada aga kui mu mängus bard mängusisesel lauluvõistlusel deklareeris, et ta mängib laulu taustaks mandoliini ja keset mängu teeb spelli, mille peale mandoliin jätkab mängimist tõustes õhku (ja viskas critical successi) ning lisaks sellest õhinal kõigile rääkis nii, et kogu grupp silmnähtavalt seda episoodi nautis siis pigistasin silma kinni ja lubasin tal selle triki teha.
* Sina ei pea mitte teiste eest mängima! Ära sööda ette queste ja lahendusi - lase inimestel vaeva näha. Frustratsioon on ka tunne mida saab suurepäraselt välja mängida mängusiseselt .
* Ära karda katsetada - üllata mängijaid ja anna neile ette
* Kasuta alati "majareegleid" - ehk sa ei pea kõiki reegleid peast teadma aga kui mingi reegli lood siis jäta see meelde ning luba seda nii mängijate kasuks kui ka vastaste kasuks (a la - Mount spelliga hobuse tegemine vaenlase pea kohale).
* Ära lasku vaidlustesse reeglite teemal - see ei koti kedagi lõppkokkuvõtteks ja pigem rikub ära mängu õhustiku ja naudingu.
* Improviseeri! Mängijad suudavad suurepäraselt pekki keerata su parimad plaanid . Ole valmis igal ajahetkel suunamuutusteks ja ära ole solvunud kui sinu suurepärane ettevalmistatud plot algustki ei saa - sa lihtsalt kasuta seda mõnel järgmisel korral.

Kuidas suhtute üldse DM-imisse?

Mulle meeldib DM'ida siis, kui kogenud mängurid tõsiselt rolli mängivad (versus reeglitega manipuleerivad) ja siis kui mul on täielike newbiedest mängijatega tegemist. Newbied suudavad sind täiega üllatada sest nad ei tea reegleid ja katsetavad hopis julgemini ning lähtuvad rohkem sellest kuidas nad tegelast ette kujutavad.

Mulle ei meeldi DM'ida kui punt minuga reeglite üle vaidleb ja keskendub oma karakteri haipimisele selmet tõsiselt "teatrit" teha.

Kas on ka neid, kes tõesti naudivad DMimist, aga ei talu karakteri mängimist?

Ei ole seda oma mängudes kohanud.

Aga edu kõigile DM'idele - teie Kriza

Pean ütlema, et kiidan teema algatust, sest isiklikult korjasin siit soovitustest näiteks võimsa plotiidee üles.

:: Kuidas teie DMimist alustasite?
Kõige esimene oli paarikordseks jäänud 3.5 soolomängukatsetus elukaaslasele; kuid tõeline algus sai sellest, kui olin kogenud enda jaoks nii mitut halba mängu, et otsustasin võtta ohjad ja teha ise selline mäng, nagu näha tahtsin. Lõin seejuures täiesti oma süsteemi ja maailma (põhi sai võetud enda varasemast kirjandusloomingust).

Minu mängus on väga tugev loo- ja rollimängu rõhk. Esiteks on väga põhjalik maailmakirjeldus, kuid vähe reegleid; kõige tähtsam on aga see, et põhimõtteliselt mängitakse kõik läbi, mis vähegi mõistlik ja võimalik. Näiteks: karismaviskeid ja mingit Gather Informationit vms pole olemas - tahad kõrtsmikult kuulujutte teada, küsid talt; tahad kaasmängijat milleski veenda - ütled, mida su tegelane öelda tahab (versus vastastikused Diplomacy visked); üks PC tahtis teise joogi sisse unerohtu panna - tuli lampi mõte võtta OG vein ja panna sinna OG ingveripuru ja lasta neil mängida (tõsi, selle eksperimendi suur miinus oli see, et see tõstis "suvalise" veinipakkumise järsku oluliseks sündmuseks, mis pidi tekitama ka tubli metakahtluse); kui keegi lahingus tahab teha mingi väga keerulise liigutuse (ma nõuan, et nad täpsustaks, kuidas nad vastast ründavad), siis lasen võtta korraks OG positsioonid, et näha, kas selline asi on loogiliselt võimalik; jne jne.

:: Oli see vabatahtlik?
Absoluutselt. Ei olnud isegi survet, et oli mängujuhti vaja vms.

:: Kas teil on häid soovitusi?
Esiteks vähemalt enamus eelnevaid soovitusi on väga head!
Omalt poolt:
- julge ise luua ja muuta; kui mitte kogu süsteemi, siis oma seiklusi, nüansse jms selle asemel, et kommertssüsteemi järgida.
- küsi mängijatelt mängu kohta nii positiivset kui negatiivset tagasisidet (parim viis, kuidas areneda).
- miniatuuridena võib kasutada ka täiesti suvalisi enam-vähem sama suurusega asju (ise kasutan täiesti tavalisi lauamängunuppe, sest mingeid nn päris miniatuure ei raatsi/viitsi osta - aga olen hädaga kasutanud isegi apelsinikoori ja makarone ).

:: Kuidas suhtute üldse DM-imisse?
Mängujuht on minu jaoks ühest küljest nö rahva teener s.t tema kõrgeim eesmärk on, et kõigil mängijatel oleks hea; samas muidugi kui endal halb on, ei ole mõtet mängu juhtida. Teisalt igas rollimängus on reegel nr 1: Mängujuhil on alati õigus (reeglite jms osas), mis ei tähenda, et ta ei peaks mängijate ideesid arvesse võtma; aga viimane sõna jääb alati talle.

:: Kas on ka neid, kes tõesti naudivad DMimist, aga ei talu karakteri mängimist?
Ok, sellest küsimusest saab nüüd küll kahte moodi aru saada; vastan igaks-juhuks mõlemale, kuigi lühidalt on vastus ikka "ei ole sellistest kuulnud".

1) Mängujuht, kellele meeldib mängu luua ja administreerida, kuid mitte ise NPC'sid mängida.
- Ise leian just eri NPC'de mängimise oma mängus ühe nauditavama osa olevat. Samas kui tõesti peaks keegi selline leiduma, kes ei taha NPC'sid mängida, võiks ta võtta endale alalise(d) NPC(d) s.t teise(d) mängija, kes mängibki ainult enpareid.

2) Keegi, kes armastab ainult mängu juhtida, kuid mitte ise PC olla.
- Nõustun, et iga mängujuht peaks ikkagi tahtma PC olla ja seda ka tegema, et mängija perspektiivist aru saada.

Kuidas te DMimist alustasite?

Kuna olin oma sõpruskonnas esimene, kes D&Dga kokku puutus, tuli mängijate kokku ajamine ja mängu läbi viimine loomuliku järgneva sammuna.

Oli see vabatahtlik?
Nagu öeldud - lihtsalt loogiline samm, mis järgmisena ette võtta. Ma ei mõelnud üldse sellele, kas ma tahan mängujuht olla. Ma tahtsin lihtsalt juba pihta hakata.

Kas teil on häid soovitusi?
Tee enda seiklused usutavaks. Kes selle keldri sinna alla ehitas? Miks ta selle just selliselt tegi? Kui ta tahtis midagi igaveseks ära matta, siis miks ta seda lihtsalt sügavale ära ei matnud, selle asemel, et kulutada tohutult ressursse lõksude ja tunnelite rajamisele? Kust need kollid siia sattusid? Mida nad siin teevad, kui seiklejaid parasjagu ei ole? Kust nad süüa saavad? Kus nad hädal käivad?

Ja siis julgusta mängijaid neid liine pidi mõtlema. Stiilis mitte, et siin peab kang olema, sest mängujuht pidi selle kusagile panema, vaid et siin peaks kang olema, sest see, kes selle kompleksi rajas jättis loogiliselt võttes viisi ise ühel päeval selle sügavustesse naasta. Selle jaoks väldi metajuttu - ära jaga enda mängijatele miks ja kuidas Sa midagi ette valmistasid. Sellised teadmised kallutavad neid mänguvälise loogika kasutamisele.

Kuidas suhtute üldiselt DMimisse?
Minu päev on mängujuhina seda rohkem korda läinud, mida rohkem emotsioone mängijatelt tagasi peegeldub. Olgu see siis ärevus, naer või midagi muud.

Kas on ka neid, kes tõesti naudivad DMimist, aga ei talu karakteri mängimist?
Olen hea meelega mängija, aga isegi mängijana ei suuda ma täielikult mängujuhi rollist välja tulla. Suhtun enda tegelasse tihti kui NPCsse ja muretsen rohkem sellepärast, et teised mängijad mängu naudiksid