Udutondi jutuga põhimselt nõus.
Ideed tekivad tavaliselt irve (
) meetodil.
Ehkki aeg-ajalt lööb minus välja pärilik raamatupidaja ning teen midagi liiga põhjalikult.
Tavaliselt asju, mida hiljem vaja ei lähe.
Tegelikult meeldib mulle
1) ehitada äärmiselt keerulisi intriige, mis ajavad PC-del pea totaalselt segi ning soovitavalt tekitavad kambas tõsiseid huvikonflikte - nii on märksa lõbusam, rahvas algatab tihti ise head RP-d (vajamata NPC-sid) ja on ka kergem neid sõltumata nende ettevõtmistest suunata lõpuks ikka sinna, kuhu vaja (ja kuhu nad soovitavalt elus ei kujutanud ennast jõudvat, eriti soovitavalt jõuavad nad sinna omaenda tegevuse otsesel tulemusel) -
fate sucks, baby
2) nokitseda valmis karjakaupa pisikesi moodulelemente - maagilised ja mittemaagilised raamatud, special potionid, erilised kollid (võivad olla ka täiesti tavalised kollid, kelle juures on miski väike vahva nõks, siis on yllatus suurem ja valusam), erilised relvad, maagilised scrollid, pisikesed majad (templid-elamud-koopad-jne), ebatavalised spellid, NPC-d jne - igasuguseid detaile, mida saab siis hiljem improvisatsiooni käigus peoga võtta ja vajalikesse kohtadesse susata, nii et nad on koloriitsed ja tunduvad sobilikud reaktsioonina PC-de ettevõtmistele. Noh, nii et kui mul on tulepreester kambas, võtan rohkem tulescrolle aaretesse ja joonistan varuks mõned tulekirikuga nii või naa seotud NPC-d, kel igayhel omad tahtmised. Nii võib osa kraami n-ö raisku minna (kui PC-d "ei neela konksu alla"), aga vyrtsejätkub ja varem või hiljem tehakse ikka seda, mida vaja.
Ja ma ei hoidu kohe kindlasti mitte storyline'i ymbertegemisest, kui kellelgi on miski ootamatu või dramaatiline etteaste (a la PC-de armumised või letaalse lahendusega erimeelsused, või siis wild magic). Selle viimase kohta on vajaduse korral hulgim näiteid ka, ehkki mõnest olen juba rääkinud (kuidas kampa tekkis wight, Beshaba preestrinna; kuidas varises kokku druiidide kiviring ja selle asemele kerkis värav Abyssi; kuidas usutaganejast grey elf ja half-elfipiiga väikese psioonilise abiga lähedasteks said; kuidas PC-d õppisid koboldikeelt rääkima; jne jne jnt jne).
Noh, see on muidugi tehnilise kylje ideaalpilt. Mitte et see mul alati välja oleks tulnud. Aga yritanud olen ikka kyll.
P.S. Näide irvemeetodist minu arusaamisel.
Kuulasin yht teatud Nautilius Pompiliuse lugu.
Ja tekkis linn.
Kus elavad inimesed. Terve linnatäis.
Kes on surnud.
Ja ise ei tea.
Ainult et kogu see linn on erakordselt habras ja kipub PC-de tegevuse peale kokku varisema.
Ja rahva suhtumine on kuidagi...noh, seda ma ei oskagi hästi kirjeldada, kuidagi veidral moel kummaline. Mis on ilmselt arusaamatu väljendus. Tegelikult on kõik väga kenad. Ja räägivad hästi tasa. Ja on aeg-ajalt läbipaistvad (aga mitte endi jaoks).
Väga ilus, õhulise arhitektuuriga ja värviline linn. Sobib looduslike vormidega (kaljudest tuulesambad, kaared jms, teate kyll neid kivipitse).
Natuke meenutab Bradbury marslaste linnu, kui need veel varisenud ei olnud.
Ilmselt peaks rahva sinna miski special systeemiga saatma. Pole veel kasutanud.
No see on yks väljavisandamata näide. Sihukesi on sadade kaupa.
Mitte et ma pooli oleks kirja panna viitsinud või vanad märkmed vahepealse aja tingimata yle elanud.