Dragon.ee foorum

kuidas teie v6lluritel sellega lood on? no tegu tegelasega, kellega pidevalt arvestatakse, kes on praktiliselt nagu kaasas olev NPC?
v6i kisub sinnapoole, et familiari pole yldse v6i v6llurihkatis unustab thti tema olemasolu nii pooleks sessiooniks ja j2rsku siis tuleb meelde, et ahjaa, mul on ju mingi loomake kah

mulle on tihti tundunud familiar kui tylikas asi, sa pead nagu 2 PCd m2ngima. lisaks on tal kole lihtne niisama surma saada

kuidas teiega lood?

See sõltub, kuidas sa mängida tahad.

Võluri jaoks on familiar ikkagi suur osa temast endast ja tema lähim kaaslane. Nad täiendavad teineteist ja on üksteisele alati abiks. See ei tähenda, et familiar teeb kõike seda, mida üks võluri hallollus suudab genereerida.

Tihtilugu on võlurile familiarist väga palju kasu.

Kindlasti võib familiar surma saada, tark võlur lihtsalt hoolitseb selle eest, et see tõenäosus oleks minimaalne

siit tulebki se paradoks, et kui sa tahad, et tast kasu oleks, siis sa pead ta kuhugi saatma. ja seal on tal tihtilugu v2gagi suur t6en2osus surma saada, kuna ta on oluliselt n6rgem kui v6lur ise v6i m6ni v6luri kaaslastest.
tal on pool w6luri hitpointsadest (mis on tihti kamba nigelamaid), suht madal AC jne
aga kui sa teda kuhugi kunagi ei saada, siis ta kipubki olema rohkem nagu selline ripats

Mulle väga meeldib. Eriti, kui intelligentsemaks läheb. Aga mul on Ravenloft kah ja familiar pole päris see, mis pehmisloehendite mängus. Meil mängus on tüübil näiteks kass, kellele kasvasid Dali elevanti meenutavad jalad ja kes räägib suisa inimkeeli.

Aegajalt unustan ka ära, seda küll.

jajah. 1 korra olen seda combati asja katsetanud. tegu polnud isegi veel p2ris combatiga, vaid combatieelse olukorraga
saatsin roti koopas salamisi edasi hiilima, et vastaste t6ke touch spelliga p6lema pista, samal ajal kui me vastastega vaidlesime

tulemuseks oli poole tee peale j22nud noole otsa vardasse aetud rott ja edasitormav v6llur, kes paaniliselt oma aina sygavamale miinustesse kukkuvat rotti pyyab oma olematute esmaabioskustega elustada, ymberringi m8llab combat

Kõige armsamad sabarakud (Mulle meeldib Tinzu tõlge ) olid mu kääpsust paladiini kaks hunti. Nende seljas sai ratsutatud, nendega sai juttu aetud, neid sai luurele saadetud, ja üks tõi koobastikust range valvega sepikojast välja terve sepistatava mõõga. (Vot see on juba täringutega vedamine... )

Oehh....ma igatsen neid taga.

Ja muidugi mu tibimaag ja tema nii 14 taseme sabarakk-kassipoeg. (See oli üks väga kapp kassipoeg, uskuge mind).

Mu tegelasel (Favored Soul / Sorcerer ) on sinine kass-familiar Vivaldi.

Minu necromanceritel on olnud flesh puppetid või lendavad kolbad ...
Ravenloftis muidugi toob viimane kaasa suure ORi, flesh puppet oskab kuju muuta ja enamasti oli väikese tüdruku kujul.

NJah... ja mu Dwarf wizardil oli kunagi konn... ja ega muud pointi tal polnud, kui see, et CON sai tänu loomakesele 22 peale tõstetud... sellel võluril oli rohkem hapsu, kui party fighteril...

olid ajad, kui nähtamatuseloits kestis veel terveid igavikke... Keegi ei kippunud su nähtamatut luurekulli maha laskma liiga kiiresti. Praegu on see kena võimalus täiesti pekki keeratud :S Või peaaegu... niivõrd-kuivõrd mingite loetud minutitega ülevalt näha annab.

Aga praegusegi poolkõva invisiga on näiteks rongast hullupööra kasu, kui salk lahingus jaotub nõnna, et osa ei tea, mida teine teeb. Tark ronk lendab lööjate vahelt ja peab "spordireportaazhi". Väga vajalik inf näiteks ravijale, aga ka kõigile teistele, keda mingi tegevuse ühine organiseeritus vähegi huvitab.

(Meenutab heldimusega oma ronk-familiari, kes vaenlasi kirjeldades kunagi ei unustanud maia näoga mainida, et: "Ilusad silmad, niiii ilusad silmad.... ".)