PÄRNU HANSAPÄEVADE RÜÜTLITURNIIR26.06.2010
I koht: Tutkas, Idatee vardjd
II koht: Aleksij, Valhalla
Pildil finaalmatš - Aleksij ja Tutkas.
Pärnu Hansapäevade Rüütliturniir toimus viiendat aastat, osales 18 võitlejat. Viie aastaga on turniiri formaat tublisti arenenud, õppinud on nii korraldajad, võitlejad kui ka kohtunikud. Helivõimenduse kasutamine ja võitluste asjatundlik kommenteerimine on muutnud selle ürituse publikule põnevamaks ja arusaadavamaks.
Turniiril osalejate hulgas leidus esialgu kolm favoriiti, kes olid teistest peajagu üle ja kellelt sellel aastal võitu oodati. Noor tähtvõitleja Tutkas klubist Idatee Vardjad, kes osales turniiridel esimest aastat, oli selleks ajaks võitnud juba kaks turniiri kolme kuu jooksul. Tutkast iseloomustas eelkõige meeletu kiirus ja vastupidavus, mida veelgi soodustas tema kerge varustus. Aleksij klubist Valhalla oli vana kala, võidelnud aastaid ja nii mõndagi saavutanud – kiire, kuid tasakaalukas, tehniliselt väga kõrgel tasemel võitleja. Ja lõpuks Reeno Karutapja klubist Turm – ülikiire ja füüsiliselt väga heas vormis võitleja, kelle jõuline rünnak kõik vastased lihtsalt pikali paiskas.
Kohe turniiri alguses oli selge, et Reeno on nende kome hulgast kõige tõenäolisem võitja. Ta alistas kõik oma vastased mõne sekundiga. Eelvoorudes kaotas Aleksij Reenole ja langes välja, kuid pääses läbi lohutusvoorude siiski finaaltabelisse. Kõik kolm favoriiti olid jõudnud nelja parema hulka, lisaks veel Karmus klubist Tantsiv Rebane. Siin pidid Reeno ja Aleksij juba teist korda selle turniiri jooksul kokku minema. Aleksij oli eelnenud kaotusest õppinud ja mõistnud, et kui ta laseb Karutapjal ennast rünnata, joostakse ta lihtsalt pikali või tegeleb ta kogu ülejäänud aja enda meeleheitliku kaitsmisega. Seetõttu alustas ta ise väga agressiivse rünnakuga ja suutiski Reeno kaitsesse ning taganema suruda. Õnnetuseks oli Reeno mõni aeg tagasi vigastanud oma õlga ning see oli liigesest välja tulnud. Ilmselgelt polnud vana vigastus paranenud ja tekkinud rüseluses andis haige liiges uuesti järele ning Reeno oli sunnitud võistluse katkestama. Tutkas, kes oli vahepeal võitnud Karmust, võitles finaalis kaks ülikiiret raundi Aleksijga. Tutkas saavutas mõlemal korral hiilgava võidu ja kolmanda suure turniirivõidu sellel hooajal. Auhinnaks sai võitja 11. sajandi rüütlimõõga. Teine koht jäi Aleksijle, kes tunnistas, et vastane on ebatavaliselt kiire võitleja, kuid lisas, et Tutkase löögid on tema arvates pisut nõrgapoolsed.
Et olla aus nende vastu, kes oma töö korralikult ära tegid, tuleb teha ka kriitikat. Ehkki oli tegemist rahvusvaheliste hansapäevadega, ei osalenud turniiril ühtegi välisklubi, kuna nende transpordikulude kompenseerimiseks ei leitud raha. Turniiriplats oli paigutatud festivaliala servas asuvale tolmusele ehitusmaastikule, mis jäi kõrvale laiemate inimhulkade liikumisteelt. Selline suhtumine viitab paraku sellele, et Pärnu hansapäevade peakorraldjad ei hinda ajaloolist vaatemängu eriti kõrgelt. Rahvas õnneks arvab teisiti ja inimesi tuli päris palju kohale.
Kõige süngema varju jättis kogu ürituse kohale meditsiinitöötajate ebaprofessionaalne käitumine Reeno vigastuse puhul. Kohalviibinud emaabitöötajad ei tõmmanud paigast nihkunud liigest kohe tagasi, mis on aga ainuvõimalik viis vältimaks kõõluste väljavenimist ja liigese lõplikku ning pöördumatut sandistumist. Selle asemel lasti tal pool tundi liigesest välja tulnud õlaga kiirabi oodata. Ka seejärel ei tõmmatud liigest paika, vaid logistati vaest meest veel pool tundi mööda linna auklikke tänavaid, enne kui kaugel linnaservas asuvasse haiglasse jõuti. Pärnu meditsiiniabi on oma saamatuses lausa kurikuulus, ka varem on meie võitleja kahest kohast murdunud ninaluuga nende poolt ilma abi andmata tänavale jäetud.
Ilmaruumi tühjus on lõputu ja inimesele antud võimalus täita see oma nägemustega.