Raamatuid saab panna näiteks panni alla.
Niivõrd kui mina viimati nägin (ja see oli ammu), siis toolijalgadega Surral probleeme pole, oakotid toestamist ei vaja.
Aga yldiselt on uuk jälle (!) kõigest valesti aru saanud. Viriseb see, kes alati viriseb (ehk siis mina), korraldajad on roosad, rõõmsad ja rahul. Meil on lihtsalt igauguste konkursside ja värkide suhtes erinevad arusaamad. Mina oleks jah sealt uugipoolsest otsast pihta hakanud (ehk kui papirulli ei saa, ehk kaupleb vähemalt parimale jutuvestjale kylarahvalt seakintsu ja pool vaati õlutki välja), kuid ega see ainus võimalik lähenemisviis pole (nagu me näeme). Entusiasm on ka tore vaadata. Pealegi, mida madalamalt alustad, seda rohkem on kasvuruumi - kas on Suurel Romaanivõistlusel lootust, et järgmisel aastal võib tulla kaks korda rohkem töid? Tutkit. Väiksed, aga tublid need SoMmid.
Keep up the good work, nagu kadunud Bender öelda armastas.