Meremaa-teemaline minisari

[pronto]

[Ulmeguru]

[pronto]

[pronto]

[Taliesin]

[url]slate.msn.com/id/2111107/[/url]

ehk siis, mida Le Guin ise asjast arvab.

[pronto]

Le Guin on selliste tiraadidega varemgi esinenud. Tema jaoks on poliitiline korrektsus über alles. Panid tähele, ta ploti kohta vingus imevähe, samas mingi tegelase nahavärvi üle oli eriline hädakisa lahti? Pole ka mingi ime, et teda skripti ligi ei lastud.

[ohpuu]

kusjuures mõnda tõugu poliitilise korrektsuse kõrval on see Le Guini tõug ysna mõistlik. ta on ju antropoloog ometigi, räägib muu hulgas tiibetlastest ja igasugu muudest rahvastest, kellest poliitilise korrektsuse tagaajajade enamik kuulnudki pole. tema argument, et yle kogu maailma on valged inimesed vähemuses, on täiesti veenev. kena viis yhendada fyysilist antropoloogiat kultuuriantropoloogiaga, muide

ja arvamine, et maailmas on ka teisi inimesi peale eurooplaste yhendab teda selle koha pealt nt Uku Masingu arvamistega. europotsentrismi tymitavad mõlemad ysna sarnaste argumentidega, lausa lust lugeda. valge Euroopa universaalsuse ideoloogia pangu ennast põlema, tyhja sellest poliitilisest korrektsusest! ja tõesti on kena näha ka muud sorti rahvast fantaasiamaailmades kui mingitest värdjatest albiinosid, kes nigunii palavamat päikest kah ei kannata

pange tähele, et Le Guin lootis, et andekaid indiaanlastest näitlejaid selles Meremaa-sarjas kasutataks. asjad pole nii mustvalged

[pronto]

Le Guini probleem, miks teda kunagi tõsiselt pole võetud on see, et ta on valmis suure projekti põhja laskma ainult selle nimelt, et mingi pisiasi pole talle meeltmööda.

Ta toetab näiteks selliseid suhtumisi, et igas firmas peab olema näiteks mingi prontsent neegreid ja mingi protsent asiaate, jne. jne. Samas kui läks lahti salakavalaks küsimuseks, et kuidas see number peaks tema äranägemist mööda jagunema koeralaste, tailaste, vietnamlaste, hiinlaste ja jaapanlaste vahel, siis oli tal kök-mök lahti.

Oma feministlike vaadetega on ta loomulikult juba niikuinii poolel maailma ulmekogukonnal sita keema ajanud.

[Ulmeguru]

[Bernard]

Ei ole suur Le Guini fänn. Nägin filmi mõnda aega tagasi (olemata lugenud raamatuid). Tundus halb.

Lugesin raamatuid - tundus OK. Film endiselt halb.

Nõustun suuresti Ulmeguru toodud probleemidega.

[pronto]

[Drajeen]

Hädine film ülekeskmise raamatust,on minu arvamus. Hulk head kraami jäetud kasutamata ja hunnik mõttetut asja on selle asemel pandud (seesama kurikuulus seksistseen näiteks või merelahing) - ilmselt, et müüks vm kellegi meelest, või et originaalne ei oleks jumala-pärast.
ma loodan, et keegi sellega rikkaks ei saanud:D

nohjah, ootame siis jaapanlaste variandi ära... hullemaks ehk ka minna ei saa.

kas keegi oskab ütelda ka mõne filmiversiooni, mis oleks parem, kui algmaterjal raamatu kujul?

[pronto]

"Üheksas värav" näiteks on minu arvates parem kui raamat mis selle aluseks on ("Dumasi klubi").

[Ulmeguru]

[higgins]

Olen ka selle jandi ära näinud. LeGuin ise ütles filmi kohta midagi stiilis, et ta imetleb väga produtsentide fantaasiat, aga nad oleks võinud tema fantaasia rahule jätta.

Kuid tõepoolest. Nimede väge ei mainitud kuskil, Gedi päris- ja tavanimi olid vahetuses kuna keegi ilmselt mõtles, et "Späärõuhook" kõlab pärisnimena müstilisemalt jnejne. Kõike ei jõuagi kokku lugeda, ning põhjendusi ega seletusi ei paistnud muudatustele kah kuskil.

Muudatused muudatusteks, kuid isegi linateos ise ei olnud ühestki otsast terviklik, ning mõjus pigem originaalteose paroodiana. Eks nii seda kõige mõistlikum vaadata ongi.

Filmi vaieldamatult parim stseen oli Ogioni ja Gedi peatus lammaste juures, kus Ogion räägib Gedile pika jutu, ning teele asudes kukub pärl tema saualt potsti samblale. Tegelased kõnnivad edasi rääkides minema. Pärast on pärl loomulikult tagasi -- tegu oli ju ikkagi maagiga.