Delfi: Keskajal olid hambad paremas korras

[tribulant]

[sippo]

[tank]

[Kriku]

[tank]

[tank]

tegin tõlke originaalist (Witten/Herdecke Ülikooli pressiteade):



Väljakaevamistel Harkovi ümbruses leidsid arheoloogid 5. saj ja 9. sajandi vahelisest perioodist pärineva kalmevälja. Prof. Wolfgang Arnoldit Witten/Herdecke Ülikoolist huvitavad Kasar Khagnat [vastet ei tea?] kultuuri inimeste hambad: "Neil kellelgi polnud kaariest, kuigi nad toitusid väga erinevalt ning hambaharju tol ajal kindlasti ei tuntud." Millega selliseid terveid hambaid seletada?

Varakeskaegse inimese toitumine on tema hammaste pealt hästi näha, selgitab prof. Arnold: "Põhimõtteliselt on meil kaks gruppi: esimene toitus põhiliselt viljast. Nende hambad olid, nagu öeldakse, "juurteni ära näritud". Vilja jahvatati liivakivide vahel ning saadav jäme jahu kulutas hambaid." Teine grupp toitus pehmest lihast ja kalast. Nende hambaid olid vaid natuke kulunud. Kuid kummalgi grupil polnud jälgegi kaariesest.

Prof. Arnoldil jääb üle vaid ainuke seletus: "Me toitume tänapäeval halvasti. Varem puhastusid hambad ise närimise käigus, sest pidi sööma rohkem toorest ja rohelist toitu. Tänapäeva toidu sisse on lisatud rohkem süsivesikuid, ning nad on pehmemad. Kes tänapäeval enam sööb toorest juurvilja või müslit, mis pole piimaga segatud?" Vili võib temas sisalduvate süsivesikute tõttu hambaid kahjustada, väidab prof. Arnold. Kuid üldine toitumine suudab seda tasakaalustada. Tema soovitus hammastele kasulikuks toitumiseks kõlab tänapäeval nii: rohkem toorest taimset toitu! "Me sööme liiga palju kiirtoitu ja sügavkülmutatud kraami. Ise värskeid asju valmitada ja mitte kõige surnuks keeta - see aitab palju." Peale selle annab ta veel nõu: hambaharja kasutada kaks või kolm korda päevas ning hammaste kaitseks alati kasutada fluori.

Oma uurimissaavutust esitleb prof. Arnold koos oma abikaasa Dr. Ella Naumovaga Amsterdamis rahvusvahelisel konverentsil septembris.


ja võrdluseks delfi tõlge ananova uudisest:

[millest selline järeldus?]

Teadlaste kinnitusel oli keskajal elanud inimeste hammaste olukord võrreldes tänapäevaga parem, kuna toitu näriti tunduvalt kauem. [esiteks, prof. Arnold ei esinda kogu maailma teadlasi. teiseks ei kinnitanud ta midagi sellist.]

Witten/Herdecke ülikooli professor Wolfgang Arnold uuris 5. ja 9. sajandi vahel elanud inimeste maiseid jäänuseid [see on ka vist ainuke õige fakt siin artiklis] ja jõudis sellisele järeldusele, teatab Ananova.

Kuigi tol ajal ei pesnud ükski inimene terve elu jooksul kordagi hambaid, olid nende hambad paremas korras kui hilisemate põlvkondade puhul. [jutt käis kaariesest, mitte hammaste üldisest seisukorrast]

„Tüüpiline ettekujutus keskaegsest inimesest, kellel on mädad hambad, on vale,” räägib professor. „Tollal oli ka magusat toitu saada, kuid sellest hoolimata ja vaatamata hambaharjade puudumisele ei olnud ühelgi laibal lagunenud hambaid.”

Põhjuseks peab ta asjaolu, et tollal söödi palju aedvilju ja muud toitu, mida tuli põhjalikult närida, see omakorda hoidis hambad puhtad.



huvitav on jälgida, kuidas Witten/Herdecke Ülikooli pressiteatest on saanud "informatsiooni kiirteel" kihutav närimist mittevajav uudislöga.

[aethralis]

[Kriku]

[tank]

[Yrgnaine]

Lisaks veel skorbuudi [Kes veel ei tea, siis see on C-vitamiini puudulikkus, mis põhjustab hammaste väljalangemist, olenemata east ja hammaste seisukorrast] kohta veel seda, et toore kartuli söömine aitab ka.
Tervetest hammastest - kahjuks ma ei suuda meenutada ,kus täpsemalt Eestis, aga alles see suvi kaevati ühest kalmest välja väga ilusate ja tervete hammastega noormees.

[pronto]

[aethralis]

[Orz]

[tank]

see oli nüüd keskaegse mõtteviisiga inimese lähenemine suuhügieeni problemaatikale