Jüriöö 2010

[turmakoll]

[VincentArckharum]

No leeride ümberjagamist ei saa just rollimänguks nimetada, sest vastasel juhul oleks ka igasugu muud seltskonnamängud rollimängudena klassifitseeritud? Mina ei ole jüriööd juba ammu-ammu rollimänguks nimetanud - talgud ja linnuselahing on õigem öelda, teisiti tekib üldsusel tunne ,et larp ongi üks vahtkummist tokkidega metsas tagumine.

V.

[Aurin]

Hämmastavalt vähe vastukaja...

Üritus oli äge. Nii pikalt pole ma kunagi nii intensiivselt võitlema pidanud. Kahtlemata oli selle taga Tartu paigutamine linnuse kõige haavatavamale kohale ja vajadus võidelda 100 mehega teoreetilise 400 mehe vastu. Minu andmetel lõime neis maha üle kahesaja. Rollimängu nappuse üle kindlasti ei kurda, selleks on teised üritused palju sobivamad.

Kahju on ainult, et päris mitu võõrkeeles räkivat meest end kuulikindlaks võtnud olid ja sellega ka mõistuse natuke kustund oli. Vastikud episoodi olid kui Jaanus P-le balistast vibu noolest nkku lasti, millest tal veel endiselt kena auk näos on, või kui ühele mratsevale matsile tuli täis kontaktiga selgeks teha, et ta endiselt surnud oli, kui ta suvalisel hetkel otsustas taas surnust tõusta.

Muidu oli elamus hea. Tahaks tänada korraldajaid, et nad ikka veel viitsivad ja Tartu VG jao inimesi, kelle vapruse ja vastupidavusega igal juhul rahule jäin!

[Irve]

Kas narkootikumide tarbimine on tõesti selliseks probleemiks kujunemas, et seda reeglitesse kirja panema hakatakse?

[turmakoll]

[Katzenminze]

Väga palju polegi öelda- ääretult mõnus lahing oli!

[looom]

Löömine oli tore nagu ikka. Kahju, et polnud kahte linnuselahingut aga ju siis läks pimedaks vms.

[Himot]

[Randiel]

Nii, minul ka lõpuks töö asjad aetud ja saan Jüriöö üle muljetada.

Esiteks polnud tänavusel üritusel midagi viga. Ütleks nii, et kui rollimängu oleks rohkem olnud, oleks võinud seda lugeda suisa väga suurepäraseks. (Ja ärge nüüd rääkige et Jüriöö oli, on ja jääb alati löömaürituseks, sest möödunud aastatel on ikkagi vähemalt üritatud [ja sageli kordaläinult] tekitada lisaks löömale ka rollimänguline õhustik. Esimest aastat kogesin aga seda, et üllatunult ei vaadatud mitte neid kel polnud kostüümi, vaid neid kes olid viitsinud endale korraliku kostüümi selga ajada. )

Aga nalja sai ja lahing ise oli eepiline/tore ja pakkus pinget kuni viimaste minutiteni, mil linnus vääramatult, aga viimase meheni võideldes, langes.

Eriline tänu ja autusavaldus mind transpordiga aidanud (ja enda surnuksrääkimist vabatahtlikult palunud ) Vahurile, Tindomele ja Xanile. Ma pole ammu nii naernud, et lõualihased valusad ja laupäeva öösel koju saada oli ka ilgelt nunnu. *teeb kõigile pai*

Korraldajatele soovin aga jõudu ja jaksu ka edaspidi Jüriöö korraldamisel!

[Kristjan Oad]

[Bernard]

[Kristjan Oad]

Teisest lõigust alates õige jutt, pahurast värvingust hoolimata. Märkigem siiski, et taaselustumised olid kaitsjate endi pakutud lahendus, kui selgus, et müüride peale on registreerunud rohkem nägusid, kui müüride alla.

Mis jumalatesse puutub, siis tuleb jääda eriarvamusele ning nentida, et teema käsitlemine tulevasteski higirohketes bofridebattides on vältimatu.

[Bernard]

Fakt on see, et mäng lõppes sellel hetkel kui maarahvas, sakstele loobumisvõidu andis. See pani punkti igale rollimänguvõimalusele ja kõike järgnenut ei saa kuidagi rollimängulises võtmes tõlgendada. Tegu oli lihtsa bofferlusega (mille võitis ründajate pool).

Sellest, et algselt plaanitud mängu ühe poole passiivsuse tõttu regamises ja ettevalmistuses, ei toimunud, on tõsiselt kahju - aga kohale oli tuldud ja vaeva oli nähtud. Lihtsalt ära koju ei tahtnud keegi minna.

Seega Phyrrose võit mõlemale poolele.

[Kristjan Oad]

[Pallando]

Kogu kupatusele vajutas pärssiva pitseri mängueelne regamisanomaalia - esimest korda oli linnuse kaitsvate seinte varju pugenud rohkem rahvast. Kohapealse lugemise tulem oli 120 sees ja 62 väljas. Kusjuures nendest väljasolijatest miski 50% olid nii üsna pisukesed. Sestap otsustati GMide ja gruppide pealike kogunemisel teha ringijagamine, mis võttis omajagu (ca 2 h) aega. Samas see, mis toimuma hakkas, oli seda kõike väärt - sedavõrd eepilist, pikka ja pingelist rabelungi Kassinurme linnuses nägin mina vist küll esimest korda. Kiidetud olgu kaitsjad, kiidetud olgu ka ründajad. Tegutsemistuhinat ja -indu olid täis mõlemad pooled. Algul näis, et linnust ei suudetagi võtta, sest kaitsjad tegutsesid läbimõeldult ja külma närviga. Ma ise passisin kogu löömingut palgivirna pealt linnuse tagaotsas, kus lõpuni valmisehitamata lõiku olid kogunenud peedistama suures osas vene ja läti rahvusest ründajad. Ka ründajate puhul pääses maksma külm närv ja võitlusoskus. Jälgisin pikalt Metskultide tegevust, kes ei tormanud pea ees tulle elik lähivõitlusesse, vaid kustutasid kaitsjate elupunkte odade ja kettnuiade abil. Diagriani tegevust oli lausa lust kaeda. 3 kaitsjate oda oli suunatud tema kilbi poole, millega ta end väga osavalt kaitses, endal muie näol. Kui kaitsja heidetud viskeoda teda kaela tabas, raputas ta hetkeks pead ja naeratas ja jätkas kettnuiaga oma laastetööd. Vist Aurin röökis eemalt, et püüdke oda või mõõgaga see nui kinni, kuid kellegil see ei õnnestunud.

Kunagi ehk teen pikema ja detailsema kirjelduse sellest, mis 24 aprillil 2010 seal linnuses avanes. Lõpetuseks olgu aga öeldud, et kui kõik need reeglirikkumised jms kontrolli alla saaks ja emotsioonid kahh veidi mängulisemaks, siis näeks asi ikka täitsa kobe välja juba.
Eks järgmisel aastal proovime ikka jälle paremini