Postitas turmakoll 12:17 3. Juul 2009
Kokkuvõte üritusest.
Esimese päeva nuiaturniiril osalesid peamiselt professionaalid, nagu alati, aga oli ka viis või kuus osalejat rahva hulgast. Auhinnaks oli traditsiooniline kast õlut. Alguses ei läinud asi väga hoogsalt käima, tehti mõned võitlused, millest Diagrian kogus kaheksa võitu või midagi sinnakanti. Kella viie ajal, kui olime juba valmis auhinna väljaandmiseks, jõudsid kohale Vaprad Viikingid, noored poisid Tartust. Nende esivõitleja Robert ehk Hull Loom, nagu ta hiljem turniiritabelisse kirja sai pandud, läks platsile ja ei tulnud sealt enne ära, kui oli kogunud rohkem punkte kui Diagrian. Ta tegi järjest umbes üheksa võitlust ja võitis need kõik. See lõbu kestis aga ainult senikaua kui Diagrian lõpuks kiivri pähe pani ja platsile tuli, kus ta vaest poissi kolm raundi järgemööda ringiratast taga ajas ning talle armutult nuiaga pähe koputas. Loomulikult sai Diagrian auhinna omale.
Rüütliturniir kujunes tõeliselt eepiliseks ürituseks. See kestis viis tundi ja osales seitseteist võitlejat, mis on Eesti oludes haruldaselt suur hulk. Esindatud olid Turm, Valhalla, Metskuldid, Vaprad Viikingid, Idatee Vardjad ja Tarbatu. Kõige rohkem oli rahvast turniiri alguses, kindlasti sellepärast, et päevakavas oli turniiri algusaeg välja kuulutatud. Vihm jäi ka just selleks hetkeks vähemaks, kuigi pärast hakkas uuesti sadama ja muist võitlusi sai peetud saju ajal. Teist aastat järjest võitis Diagrian, Metskultide klubi hirmuäratav pealik. Võitja järel kogusid kõige rohkem punkte noor, kuid vapper Hull Loom Vaprate Viikingite seast, Reeno klubist Turm ja Karmus, kes sedapuhku ei esindanud ühtegi klubi.
Mõned võitlejad soovisid peale turniiri ka massilahingus osaleda, aga enamus olid liiga väsinud. Tegime siis neli võitlust kolm kolme vastu. Järgmisel korral võiks planeerida massilahingu näiteks pühapäeva hommikuks.
Raskeid vigastusi ei olnud, kõige halvem oli tabamus põlve, mis nõudis ka esmaabi sekkumist. Siin oli süü puhtalt osalejapoolne, puudusid põlvekaitsmed. Järgmisel aastal saab turvisekontroll olema palju rangem. Lisaks veel üks lõhkine mokk (lahtise näoga kiiver) ja mõni muhk ning kriimustus. Ise sattusin massivõitluses piiramisrõngasse ja sain seljatagant gambesoni vahekohalt ilusa mõõgahaava õla lähedale käe peale. Kints on ka sinine. Kõigile osalejatele väga meeldis ja tulevad kindlasti järgmisel aastal jälle.
Ilmaruumi tühjus on lõputu ja inimesele antud võimalus täita see oma nägemustega.