Postitas Marat Sar 4:03 6. Mär 2004
Kuulge vabandust aga nyyd tuleb veidi ilgemat juttu kah.
Esiteks on täiesti debiilse kõlaga juba "naisnägemus". Iseeneesest on juba sõna "naine" täiesti debiilse kõlaga aga see sinnapaika. PRaeguseks.
Vana ja kõigile tuttav tõde on see, et kui "naine" midagi kirjutab siis vastumidiselt mehe poolt kirjutatud "raamatule" on see "naise poolt kirjutatud raamat". Kui naine laulab laulu siis on see "naise lauldud laul". Kui mees seda teeb siis on see lihtsalt laul. Mida ma sellega öelda tahan on see, et meessoo esindajate looming on reeglina lihtsalt looming ja seda on võimalik võtta sellena, mis ta on. Naisete poolt valmistatud kraamil aga on tissid kyljes. Ma ei ytle, et see paha on (tegelikult ikka ytlen kyll) aga, kui emased yldse kunagi midagi saavutada soovivad siis ma soovitaks mitte rõhutada sellele, et seda teevad emased.
Ma ei kannata neid naiseliku maailmavalu mitmekylgseid esinemisi. Eriti väljakannatamatud on minu arust tissidega luuletused. Ilmne on see, et ei tasu yldse poeesdia kallale asudagi ennem seda, kui naiseks olemise probleemist yle saab.
Mille kõigega ma soovitan NAISulmekirjanikel mitte koonduda kuskile hämaratesse kangialustesse robotitest ja Marsist rääkima. Seda võib teha ka meeste seltskonnas.
Ylalolev on pehemndatud variant. Kui aus olla siis ma soovitaksin naistel lõpetada yldse igasuguse soperdamise ja kultuuri synnitamise. Miks? Sest, et naise fantaasiavõime on piiratud tuhandeaastaste repressioonide poolt.
See ei ole provokatsioon muuseas. See on minu aus arvamus. Ja ärge yldse vaevuge mulle nina alla hõõruma mingite absurdsete, tundmatute naiskirjanike robotilugusid. Või yldse kirjandust. Või kujutavat kunsti. Ma ei loe neid niikuinii läbi. Ega viska pilku peale. Nad on viletsad. Nendega tegelemine on aja raiskamine.
Lõpetuseks soovitaksin hoopis teile endile näiteks Sheri S. Tepper`i "Rohtmaad". Pole yldse nii kehv aga lõpuks ei ole teda siiski võimalik lugeda. Liiga ilge v*tt on kyljes.
implausibly wealthy, intelligent, physically attractive and free of doubt while arrayed against antagonists who are weak, pathetic, full of uncertainty, and lacking in imagination and talent